Riigikogu täiskogus toimus täna arutelu teemal „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“ arutelu raames esinesid ettekannetega Riigikogu liige Urmas Reinsalu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Riigikogu liige Urmas Reinsalu nentis oma kõnes, et Eesti majanduse olukord on kehv. „Eesti Panga detsembrikuine prognoos ennustab selleks aastaks majanduslangust ning majanduse mahu vähenemist ligi 2,5 miljardit eurot võrreldes riigieelarve aluseks olnud prognoosiga,“ sõnas ta ja täpsustas, et Konjunktuuriinstituudi baromeetri järgi on ettevõtjate majandususalduse indikaatorid kukkunud miinusesse nii ehituse, kaubanduse, teeninduse kui tööstuse valdkonnas. „Väljavaade investeeringuteks on negatiivne. Eesti tööstuse maht kukkus läinud aastal üle kümne protsendi, reaalhindades oleme 14 aasta tagune tasemel.“
Reinsalu sõnul on Eestis majanduslik stagnatsioon, töötuse määr kasvab, ulatudes praeguseks juba 8,4 protsendini, samuti jätkub hinnatõus ning jaanuarikuu tõi uudised ka Euroopa kõrgeimast börsielektri hinnast. „Ka tarbijate kindlustunne on kehv, ligi pooled pered hindavad läinud aastal oma toimetuleku halvenemist ja prognoosivad seda ka käesolevaks aastaks,“ märkis ta.
Reinsalu sõnul on valitsuse katsed riigi rahandust parandada läbi kukkunud. „Valitsus ei saa aru peamisest. Neil on initsiatiivikohustus. Keegi ei oota mingit superimet, vaid arusaamist et valitsus peab ergutama kodanikke, ettevõtjaid vabalt ja loovalt tegutsema. Küll nemad saavad korda imesid. Isamaa on pakkunud korduvalt abikätt. Juunis: loobuda läbimõtlemata maksutõusudest – ei, saime teerulli; augustis: suunata kogu 2024 eelarve ja eelarvestrateegia majanduse konkurentsivõime taastamiseks – ei, saime ülbuse Vihula mõisast ning blufitud eelarve ja eelarvestrateegia; oktoobris: siitsamast kõnetoolist ettepanek sõlmida laiaulatuslik majanduskasvu pakt erakondade, ettevõtjate, kodanikuühenduste, ülikoolidega – saime teerulli ja kõrvulukustava vaikuse,“ rääkis Reinsalu ja luges üles rea punkte, kuidas Isamaa tagaks Eesti konkurentsivõime. Need puudutasid riigi konkurentsivõime muutmist prioriteediks, riigirahastuse korda tegemist, maksudega mitte mängimist, rohepöörde läbimõeldust, energeetika pikaajalist plaani, majandussektorite partnerlust riigiga ja Euroopa Liidu raha kiiremat rakendamist. „Esmalt tuleks keskenduda energia pikaajalisele lahendusele. Eesti vajab kiiresti konkreetset ja realistlikku plaani, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat,“ sõnas Reinsalu.
Teisena esines ettekandega Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Toidutööstustega on ühtpidi väga lihtne: toidutööstused elavad täpselt nii hästi, kui elab meie meie tarbija ja kui kindlalt ja milliseid valikuid meie tarbija siis teeb. Ja antud hetkel tõepoolest võib öelda, et ka meie poolt vaadatuna on tarbijate ebakindlus väga suur,“ lausus Potisepp, kelle sõnul teeb tarbija ratsionaalseid valikuid ehk säästab ja otsib kampaaniahindu.
Potisepp viitas, et toiduainetööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime on vähenenud ning investeerimisvõimekus on suhteliselt madal. „2022 tootsid teatud sektorid lausa kahjumit. Eelmisel aastal oli olukord veidi parem, mõnes kvartalis näiteks kogu toiduainetööstuse peale vaid neli miljonit kasumit, mis näitab ikkagi väga nigelat tulemust. Sellises olukorras me oleme. Ja mida me näeme, on endiselt hinnatõusud pea kõikides valdkondades, mida on võimendanud kahtlemata ka käibemaksu tõus. Ja toiduainete puhul me oleme ühe kõrgema käibemaksu määraga toiduainetele Euroopa Liidus. Nii see paraku on,“ nentis ta.
Potisepp tõi esile, et maksupoliitika peab olema etteaimatav ning maksutõusude mõju tuleb vaadata kumulatiivselt. „Panin siia suurelt ja punaselt „Ei kaudsetele maksudele!“ Me oleme vaevalt saanud oma nina vee peale, nagu meil üks suure ettevõtte juht ütles, aga juba me kuuleme, kuidas räägitakse limonaadimaksust, mis ei ole limonaadimaks tegelikult, kuidas juba räägitakse jäätmereformi käigus maksupaketist, mis on pakendiettevõtete peale pandud. Kõik see halvendab meie konkurentsiolukorda olulisel määral,“ selgitas ta ja lisas, et tarbijad lihtsalt ei ole võimelised endale veel rohkem kohustusi võtma. „Kõik otsused, mida te teete maksutõusude kohta, väljenduvad toodete lõpphinnas, seega neid tuleks väga-väga kaaluda.“
Muuhulgas leidis Potisepp, et rohepöördes peaksime käima teiste riikidega sama sammu. „Kui kellelgi on tohutu eelis ja ta suudab oma tehtud investeeringuid, mida võib alati rohkem teha, kui on tahet, ja suudab selle kõik maha müüa, siis kindlasti võib ta seda teha. Aga me peaksime olema ikkagi teistega samal positsioonil ja mitte nõudma oma ettevõtete käest veel rohkemat, kui Euroopa Liidu miinimumnõuded seda nõuaksid.“
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tõdes, et olukord meie majanduses on halb ning paranemise märke ei ole poole aasta perspektiivis näha. „Kas see tuli üllatusena – ei. Tendents on olnud ilmne juba mitmendat kvartalit järjest, seda on näidanud meie eelnevate kvartalite konjunktuuriuuringud. Sarnases seisus konjunktuurikellal oleme olnud ka varem – masu ajal,“ märkis ta. Rausepa sõnul sai masu möödumist oodates loota majanduse tsüklilisusele, kuid praegu seda teha ei saa, kuna seekord on kriisi küpsemiseks eeldused loonud hoopis rohe-, raha- ja geopoliitikate koosmõjud, mille kõige tulemusena on paari aasta jooksul olulisel määral ja pöördumatult muutunud kogu majanduskeskkond.
„Covidi kriisi läbisime kiiresti tänu sellele, et pandeemia leebumine lubas ühiskonnalt lukustused maha võtta ja ka ettevõtted said vajalikku kriisiabi. Tänane, käimasolev kriis on mitme tunnuse poolest eelmistest erinev. Aga kaugeltki mitte lühiajaline,“ hoiatas ta. Raudsepp märkis, et ekspertide hinnangul on kõige suuremad probleemid ebapiisav sise- ja välisnõudlus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, ebasoodne keskkond välisinvestoritele ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.
Raudsepa sõnul on majandus oma olemuselt kohanev ja võti tänasest olukorrast väljumiseks on ettevõtjate käes. „Olukord, mis on tänaseks välja kujunenud, ei muutu ise tagasi nii-öelda „normaalseks“ ja seda pole võimalik ka sekkumise läbi sel määral tagasi pöörata. Valitsus ei saa olla selle kriisi lahendaja, majanduse uuele tasemele arendaja. See on ettevõtja roll,“ selgitas ta ja täpsustas, et valitsuselt oodatakse eeskätt majanduskeskkonna kujundamist viisil, mis aitab parandada kindlustunnet. „Viimatine konjunktuuriuuring tõi välja probleemi, et kasvavaks ja suurenevat ebakindlust tekitavaks probleemiks on, et ettevõtjad ei tea ega saa ette arvestada poliitikate, seaduste ja regulatsioonidega, mis kujundavad tulevikku ettevõtluses. Paljuski ollakse täna seetõttu äraootavad. Täna tegemata jäävad või valedel eeldustel tehtavad investeeringud on ärajääv majanduskasv tulevikus. Seetõttu on selgus ja kindlustunne siin vajalik.“
Samuti tõi Raudsepp esile, et aina enam räägitakse ettevõtluse aitamisest uuele tasemele – kõrgema lisandväärtuse saavutamisest innovatsiooniprotsessi ja teadussaavutuste rakendamise abil tootmisel või teenuste osutamisel. „Selle saavutamine on ainuvõimalik väljapääs käimasolevast kriisist. See on aga pikaajaline protsess ja järjekindlus on siin vajalik,“ tõdes ta.
Läbirääkimistest võtsid osa Jürgen Ligi (RE), Aivar Kokk (I), Martin Helme (EKRE), Mart Helme (EKRE), Toomas Uibo (E200), Jevgeni Ossinovski (SDE), Vadim Belobrovtsev (KE) ja Priit Lomp (SDE).
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu (261 OE) esimene lugemine.
