Riigikogus oli täna Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena „Eesti energeetika tulevik 2035“ arutelu.
Kliimaminister Kristen Michali sõnul on kogu maailm liikumas puhta energia suunas. „Isegi kui meil on hetkel vedanud ja talv on veidi jahedam, on planeet keskmisena soojem. Selle juurpõhjustega tuleb tegeleda ja energeetika on üks, millega inimkond saab tegeleda, et hoida meie planeeti paremas korras, et hoida seda loodust, elada ise kauem ja kvaliteetsemalt ning kasvatada oma erinevaid majandusvaldkondi,“ selgitas ta.
Minister ütles, et Eestis on tuulevõimsus kasvanud ja kasvab edaspidigi. Ta tõi näiteks, et 2023. aastal kasvas tuulevõimsus kolmandiku võrra, 2024. aasta lõpuks kahekordistub ja 2025. aasta lõpuks kolmekordistub. Taastuvenergia valikutest rääkides tõi Michal välja, et eesmärkiks on Eesti summaarsest tarbimisest 100 protsenti elektrist katta taastuvatest allikatest. „Me oleme pikalt arutanud erinevaid võimalusi ka valitsuses energeetikutega ja turuosalistega, et milline see järgmine arenguetapp Eestis oleks,“ lisas ta.
Michali sõnul lähtub see arenguetapp mitmest eeldusest. „Üks eeldus on see, et meie majandus kasvab, meil on soov seda kasvatada, meil on vaja teha otsuseid selleks, et majandus saaks kasvama hakata, et siia saaks tulla tootmised ja teenused, mis kasutavad puhast energiat ja on võimelised selle baasilt eksportima,“ ütles ta.
Ministri sõnul on olnud erinevaid valikuid, arutatud on ka tehnoloogianeutraalset kuueteravatist vähempakkumist, mis sisaldub ka koalitsioonileppes, kus eeldati, et see sisaldab ka mereparki. „Kui me võrdleme seda tänase plaaniga, siis tänane plaan, kuhu me jõudnud oleme, on tarbijatele soodsam. Ja tõepoolest, on oluline juhtida tähelepanu sellele, et isegi väiksem maht võib tarbijale kallim olla, kui makstakse kinni kogu toodetud kogus ja lisatakse sellele veel eraldi hinnagarantii salvestused. Kui praegune otsus, mis valitsuskabinet on teinud, on suurema mahuga, aga selles on klausel, et eraldi salvestuse hinnagarantiid ei tule, kuna see arvestab riigisiseselt tarbitud elektrienergiat,“ selgitas ta.
Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa keskendus oma ettekandes tarbimispoolele, tasakaalule energiasüsteemis, energia tarbimisele meil ja mujal, aga ka tarbimise kasvatamisele. Mändmaa sõnul peab selleks, et energeetikasektor saaks pikaajaliselt ja jätkusuutlikult majandust toetada, valitsema tasakaal kolme indikaatori vahel. „Tegemist on energeetika trilemmaga, kolmnurgaga, mille otstes on varustuskindlus, sest kui me ei suuda tagada 24/7 elektrivarustust, siis ei ole võimalik ka majandust üles ehitada. Teiseks on taskukohasus, sest energia, mille eest me ei suuda maksta, sellega ei ole midagi peale hakata. Ja kolmandaks keskkonnasäästlikkus, sest me peame ikkagi mõtlema pikaajaliselt ja tuleviku peale,“ selgitas ta.
Mändmaa sõnul saab elektritarbimise kasv toetada Eesti majanduskasvu. „Eelduseks on muidugi see, et see on lisandväärtust loov energia tarbimine, mitte näiteks õuebasseini kütmine, mis lisandväärtust ei loo. Ja olukorras, kus on taastuvelekter, siis me ei pea ka muretsema selle pärast, et kui palju me seda tarbime, sest sellel puudub otsene mõju keskkonnale,“ tõi peasekretär näiteks.
Kokkuvõtvalt ütles Mändmaa, et rikkad riigid tarbivad rohkem energiat, sest rikastes riikides on rohkem energiaintensiivset tööstust, mis väärindab kohalikku ressurssi. Tema sõnul on Eestis energiatarbimine elaniku kohta madal ja lisandväärtust loova tarbimise kasvatamiseks tuleb luua konkurentsivõimeline keskkond. „Üks võimalus on luua ühiskondlik kokkulepe, et tavatarbija panustaks ettevõtlust soodustava konkurentsivõimelise keskkonna loomisesse. Ja lõpetuseks, hea ja jätkusuutlikku majanduskasvu toetav energiasüsteem vastab tasakaalus energia trilemma põhimõtetele,“ ütles ta.
Elering AS-i juhatuse esimees Kalle Kilk rääkis sellest, millised on Eleringi poolt vaadates energeetika rõõmud ja väljakutsed nii lähemas kui kaugemas perspektiivis. Kilgi sõnul on meie võrk täna võimeline liitma suuri tööstusi juurde päris olulises mahus. „Kui me kõik ju saame aru, et tööstus on see, mis meile rikkust toob, et ka siis, kui me siin kohapeal teeme elektrist midagi kasulikku ja seda kasulikku toodet välja ekspordime, see on see, mis meile võib tuua riigina rikkust juurde. Ja meil on võrk täna selline, kuhu tegelikult sellist tüüpi tööstust saab liita ilma suuremate probleemideta päris suures mahus, kuskil 40–50% ei ole tänase võrguga probleem,“ sõnas esimees.
Kilgi sõnul on Eesti tulevikuplaanides on selgelt sees, et Eesti saaks eksportivaks riigiks elektri mõttes. „Ja sel juhul on just vastupidi meile väga oluline, et nendel hetkedel, kui meil on midagi eksportida, meil oleks ka see turg olemas, et see toob meile raha juurde. Ja nendel hetkedel, kui meil endal ei ole midagi eksportida, siis me saame importida kõige soodsamat kohast üle Euroopa,“ selgitas ta. Ehk tänasega võrreldes tahaks Kilgi sõnul me 10 pluss aasta pärast ikkagi lisaks sellele, et Eestis kohapeal tarbimise maht kasvab, tekitada ka sellelesamale elektri tootjale võimekuse leida endale suuremaid turge.
Riigikogu liige Andre Sutt alustas sellest, et puhas energia on Eesti majanduse konkurentsieelis. Tema sõnul sõltub meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolu väga palju sellest, kui edukad me oleme taastuvenergeetika investeeringute tegemisel, sest ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma. „Selleks, et kümne aastaga kasvaks meie SKP inimese kohta praeguselt ligi 28 000 eurolt näiteks 50 000 euroni, peab majanduse keskmine nominaalkasv ulatuma 6 protsendini ja reaalkasv umbes 4 protsendini. Uute puhta energia tootmisvõimsuste ja uute tööstustarbijate lisandumisel on see kiirem kasv ka saavutatav. Ja kogu taastuvenergia potentsiaali realiseerimisel tegelikult enamgi,“ selgitas ta.
Suti sõnul toetab puhta energia olemasolu piisavas koguses ja võimekus vastavalt nõudluse kasvule uusi tootmisvõimsusi rajada iga Eesti ettevõtte konkurentsivõimet. „Põhjus on väga lihtne: regulatsioonid panganduses ja finantssektoris laiemalt, aga üha enam ka omanike ootuse tõttu pööravad finantsinstitutsioonid oma riskijuhtimises ja finantstoodete hinnastamisel – ehk siis laenumarginaalid ja kõik muud – üha enam tähelepanu kliimariskide maandamisele ja keskkonnajalajälje vähendamisele,“ selgitas Riigikogu liige.
Suti sõnul on nii CO2-emissiooni või keskkonnamõju teatud taset ületavatele sektoritele või ettevõtetele finantsteenuste osutamine ja rahastamine kas välistatud või on see raha hind oluliselt kõrgem ja vastupidi. „Näiteks jätkusuutlikkusega seotud laenude intressimäär võib olla seotud laenuvõtja eelnevalt määratletud keskkonnaalaste eesmärkide täitmisega. Ehk siis mida puhtam sa oled ja mida väiksem on su keskkonnajalajälg, seda madalam on ka sinu finantseerimise kulu,“ ütles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Rain Epler ning Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Yoko Alender ning Mario Kadastik Eesti Reformierakonna, Igor Taro Eesti 200, Lauri Laats Eesti Keskerakonna ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist.