Head Eestimaa inimesed!
Oleme ühiselt astunud uude aastasse. Vana aasta uks meie selja taga on sulgunud ning on
avanenud uus. Uus aasta tähendab uut algust, uusi lootusi ja uusi võimalusi.
Maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega ning isegi paigalpüsimiseks peame me jooksma,
jooksma kõigest väest. Me teame, et kusagile jõudmiseks peame liikuma veel sellest kaks korda
kiiremini. Kindlasti te mäletate seda lapsepõlveraamatut, millest see mõte pärineb.
Mida kiirem on areng, seda tähtsam on side minevikuga, seda tähtsam on mõista, et me ise
oleme sündmuste osalised ja ajalugu sünnib igal hetkel uuesti. Aasta lõppemine ja uue algus
on hetk, kus me hoiame korraks peopesal nii minevikku kui tulevikku. Saame anda hinnangu
möödunud aastale ja seada ootusi uuele.
Eelmise aasta suurim lootus kahjuks ei täitunud – Ukraina ja Venemaa sõjale ei tulnud lõppu.
Me saame vaid loota, et äsja alanud aasta toob rahu Ukraina võidu näol või siis tingimustel,
mille on sõnastanud president Zelenskõi. Kuni see ei ole juhtunud, kõnnib sõja vari ka meie
kõrval.
Realistlik julgeolekupoliitika vaatab meile vastu riigi rahakotist. Eesti ostab relvi ja
laskemoona, sest ainus viis sõda ära hoida on selleks valmistuda. Meie naabrus on ajalooline
paratamatus ning ehkki rahvusel ja kultuuril ei olegi hinda, tuleb riigikaitse eest maksta
ühiskonnale esitatavate arvete alusel.
Kas me saame hakkama? Jah, me saame hakkama ja Eesti on täna tänu meie ühistele
pingutustele ja meie liitlaste panusele tugevam kui kunagi varem.
Uue aasta suurimaid väljakutseid meie jaoks on seotud aga Eesti põhiseaduse preambulis
sõnastatud eesmärgiga keele ja kultuuri kestmisest. Mina usun eesti keele ja kultuuri tugevusse
– eesti keele tähendus kasvab üha suuremaks, rahvuse aluseks olevast keelest saab praeguste
protsesside tulemusel tegelikult terve Eesti riigikeel.
Eestlased on tänapäevane rahvus ning me suudame lõpuks teha seda, mida iga endast lugupidav
Euroopa rahvas on ammu teinud – haridussüsteem muudetakse tervikuna riigikeelseks.
Koolikeele reformi reaalne algus saab olema alanud aasta üks märgilisi samme. Selle astumine
võtab aastaid, selle kõiki tulemusi hakkame nägema aastakümnete pärast.
Keeleoskus on suhtlemisoskus – sellest saab sild inimeste vahel. Paljud Ukrainast Eestisse
tulnud inimesed on oma eeskujuga näidanud, mida võib teha tahe õppida keelt, vajadus mõista
ja olla mõistetud. Tahtest sõltub peaaegu kõik. Koos keelega annab kool edasi
väärtushinnanguid ning annab kõigile võimaluse realiseerida end Eesti kultuuri kandja ja
ühiskonna liikmena.
Faktiliselt aitab ühtsele eesti koolile üleminek purustada illusiooni, justkui paikneks füüsiliselt
üksteise kõrval elavad inimesed kultuuriliselt eri planeetidel. See on olnud üks viimaste
aastakümnete suuremaid silmamoondusi Eestis.
Niisamuti on Eesti poliitikas hoitud kunstlikult elus arusaama, justkui oleks olemas mitu
erinevat Eestit, mis tiirlevad suletud orbiitidel, kohtudes pigem harva, ega suuda ka kohtudes
jääda viisakalt eriarvamusele. Meil on ainult üks Eesti ja tema hoidmine on meie kõigi
kohustus.
Lisaks sellele, et Eestil täitub 20 aastat Euroopa Liidu liikmena, toimuvad kevadel ka Euroopa
Parlamendi valimised. Üks nende valmiste keskne teema saab olema debatt keskkonna ja
energeetika teemadel. Loodan, et see lähtub teaduslikust arusaamast, hindab adekvaatselt meie
ühe kiiremini soojeneva planeedi olukorda ja pakub ka lahendusi tuleviku tarvis.
Uus aasta peab tooma plaani ka Eesti majandusele, mis annab ettevõtjatele vabaduse ja
võimaluse läbi lüüa. Eesti majandus on sama tugev, kui tugev on meie ettevõtja, kui atraktiivne
on ettevõtluskeskkond ning kui kiiresti viib meid edasi innovatsioon. Eesti majanduse heast
käekäigust sõltume me lõpuks kõik.
Kirjanik Jaan Kaplinski on kirjutanud:
„Lööb kuskil vasar lokku, kõigel on kõigega seos.
Et me jääksime kokku, lõhnav maarjahein peos.“
Ma soovin igale Eesti inimesele julgust ja avatust neid mõtteid endas kanda ja olema enda
mõtetes, sõnades ja tegudes nende arusaamade kandjad. Nii saab igaüks, alustades endast, oma
lähisuhetest – perekonnast, sõpradest – kuni iga kõneluseni kas või poemüüja või
juhututtavaga, seda hoiakut edasi anda.
Olge ise ülesehitavad, sest lõpuks püsib meie ühiskond koos lisaks ühistele väärtustele ja
üksteise austamisele ka andestamisel ja mõnikord oma nõrkuste tunnistamisel. Alles üksteist
mõistes jõuame me mõistmise ja ühtehoidmiseni. Ja arusaamiseni, et inimeste mured on
ühiskonna mured.
Head uut aastat kõigile! Head uut aastat, armas Eesti
