Riigikogu istungil sai vastuse üheksa arupärimist.
Kliimaminister Kristen Michal vastasRiigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani ja Helir-Valdor Seedri arupärimisele Saaremaa elektrivarustuse (nr 68) kohta.
Arupärijate sõnul on elektrivarustus Saaremaal ja Hiiumaal väga halvas seisus ning nad uurisid, mida on ministril kavas teha, et tagada Eesti suursaarte elektrivarustus ekstreemsete ilmastikuolude korral.
„Käimas on võrgu tugevdamine, ilmastikukindlamaks muutmine suursaarte elektrisüsteemides nii põhivõrgus kui ka jaotusvõrgus. Elektrilevi hooldab suursaartel 2024. aastal kokku ligi 375 kilomeetri ulatuses kesk- ja kõrgepingeliinide liinikoridore. Lähiaastatel laiendatakse kokku 400 kilomeetrit liinikoridore. Lisaks on aastatel 2023–2025 Elektrilevil kavas suursaartel teostada investeeringuid kogumahus ligi 35 miljoni euro eest, millega asendatakse umbes 450 kilomeetrit paljasjuhtmelisi õhuliine kas kaetud juhtmetega õhuliini või maakaabliga,“ kommenteeris kliimaminister.
Michali sõnul viib Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldur Elering Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu ellu projekte tuulele avatud paikades, näiteks viib kaablisse Väikese väina õhuliinid. „Muhu saarel on seni ühel mastil olnud 110-kilovoldised õhuliinid viidud nüüdseks eraldi mastidele, mis tagab tarbijatele varustuskindluse mitmekümneks aastaks. Ka Saaremaal viiakse õhuliine mitmel pool eraldi mastidele ning tugevdatakse olemasolevaid liine, et tagada parem läbilaskevõime,“ sõnas Võrklaev. Ta tõi välja veel hulga töid, mis 2023.–2028. aastal panustavad Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamisse.
Minister osutas, et enim rikkeid põhjustavad raskete ilmastikuolude korral liinidele kukkuvad puud ja oksad. Ta märkis, et Elektrilevi alustas 2023. aastal suuremahulise liinikoridoride laiendamise projektiga, kus liinikoridore puudest ja okstest puhastatakse. Projekt puudutab Michali sõnul kõige haavatavamaid ja ühtlasi enim kliente toitvaid ehk paljasjuhtmelisi õhuliine. „Liinikoridori laiendust tehakse kogu kaitsevööndi ulatuses. See tähendab, et keskpingevõrgu puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi poole liini telge kümme meetrit, kõrgepingevõrgu puhul 25 meetrit,“ lausus kliimaminister.
Vastates küsimusele, kas Saaremaa saab elektrivarustuskindluse tagamiseks 330-kilovoldise elektriliini, ütles Michal, et Eleringi olemasolev 110-kilovoldine põhivõrk on Saaremaa ja Hiiumaa praeguse tarbimise katmiseks piisava läbilaskevõimsuse ja töökindlusega ning seda mitmekümneks aastaks. Ta märkis, et lisavõimsust võib olla juurde vaja, kui lisanduvad täiendavad tootmisvõimsused, ennekõike meretuulepargid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk ja Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Michal vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (nr 492), hoonete sundrenoveerimise keskkonnamõju ja kodanike maksevõime (nr 123) ning riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 334). Rahandusminister Mart Võrklaev vastas arupärimistele vohava dokumentide põhjendamatu salastamise (nr 589), elektri varustuskindluse (nr 590), automaksu kehtestamise (nr 310) ja inflatsiooniga rahva maksustamise kohta (nr 317).
Päevakorrast jäi välja kolm arupärimist, mille esitajad võtsid tagasi. Nii ei käsitletud arupärimisi Saaremaa püsiühenduse (nr 260) ja riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 473), millele pidi vastama kliimaminister, ning arupärimist eraisiku tulumaksu tõstmise kohta (nr 453), millele pidi vastama rahandusminister.
Istung lõppes kell 20.32.
