Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil ära justiitsminister Kalle Laaneti ülevaate „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmisest 2022. aastal.
Laanet ütles Riigikogu ees, et 2022. aastal pärines ligi kolmandik valitsuses ette valmistatud seaduseelnõudest Euroopa Liidu õigusest ning ülejäänu tulenes siseriiklikust vajadusest. „Näiteks eelnõud, mis olid suunatud konkreetse valdkonna arendamisele, poliitiliste prioriteetide elluviimisele, kiireloomuliste küsimuste lahendamisele või tulenesid väliskeskkonna ootamatutest muudatustest. Kõik need õiguslikku sekkumist tingivad tegurid võivad aja jooksul muutuda, kuid protsess, kuidas seadusemuudatusi ette valmistatakse, peab olema ettenähtav ja stabiilne. Seeläbi tagame õigusriigi toimimise ning ettevõtjate, huvirühmade ja avalikkuse usalduse valitsuse tegevuse suhtes,“ ütles ta.
Laaneti sõnul jääb 2022. aastat õigusloomes iseloomustama Ukrainas alanud sõda, mis andis otseselt või kaudselt tõuke mitmeteks seadusemuudatusteks. „See näitas, et pikaajaliste strateegiate ja põhjalikult analüüsitud muudatuste kõrval peab valitsus olema valmis lahendama ka ootamatuid õiguslikke reguleerimist vajavaid probleeme. Mitmed Ukraina sõjaga seotud eelnõud valmistati ette kiireloomulisena, mis oli Justiitsministeeriumi hinnangul ka põhjendatud,“ lausus ta.
Samuti jätkus tema sõnul tavapärane õigusloome – enamik seaduseelnõusid oli ajendatud rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtadest kehtivas õiguses, valdkonna arendamise eesmärgist või digilahenduste kasutuselevõtust. „Iga õigusliku algatuse lähtekoht on küsimus, miks konkreetne küsimus reguleerimist vajab, millist probleemi soovitakse lahendada ja mis eesmärki saavutada. Selge ja andmetele tuginev probleemipüstitus on kvaliteetse õigusloome lahutamatu osa,“ ütles justiitsminister, kes lubas peatselt Riigikogu ette tulla ka eelmist aastat käsitleva ettekandega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Tiidus Reformierakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel võttis sõna Jaanus Karilaid.
Riigikogu muutis ENPA Eesti delegatsiooni koosseisu
Riigikogu võttis vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (360 OE), millega arvatakse ENPA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Hanah Lahe ning nimetatakse uuteks asendusliikmeteks Reili Rand ja Tõnis Lukas.
Delegatsiooni liikmed osalevad neli korda aastas koguneva ENPA täiskogu istungitel, delegatsiooni juht esindab Riigikogu istungitevahelisel ajal töötavas alalises komitees ning liikmed võtavad osa valdkonnakomiteede tööst. Mullu mais moodustatud Eesti delegatsiooni kuuluvad ka delegatsiooni juht Liisa Pakosta, liikmed Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliige Ants Frosch.
Otsuse vastuvõtmist toetas 71 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Menetlusest langes välja 22 eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), millega sooviti suurendada keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ning täiendada seadust uute mõjutusvahenditega, et tugevdada eesti keele kaitset nii äriühingutes, mittetulundusühingutes kui ka avalikus sektoris.
Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (111 SE), millega sooviti langetada pliibensiini aktsiisimäär alates 30. aprillist 563 eurolt 359 eurole 1000 liitri pliibensiini kohta. Algatajate sõnul oleks aktsiisimäära alandamine aidanud vähendada kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist, toetades samas ettevõtteid ja aidates säilitada töökohti.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE), millega sooviti langetada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär alates 30. aprillist 60 eurole 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 100 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE), millega sooviti langetada lennukibensiini aktsiisimäär alates 30. aprillist 563 eurolt 359 eurole 1000 liitri lennukibensiini kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Jaak Valge ja Kert Kingo algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE), millega sooviti langetada maagaasi soodusaktsiisimäär alates 30. aprillist 11,30 eurolt kuuele eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE), millega sooviti langetada raske kütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 422 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE), millega sooviti langetada maagaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist kuuele eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 40 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (185 SE), millega sooviti viia vedelgaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist nulli. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 55 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Siim Pohlaku ja Helle-Moonika Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE), millega sooviti langetada kerge kütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 liitri kerge kütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 372 eurot.
