Sikkut märkis, et kuigi eestlased elavad pikemalt ja tervemalt kui kunagi varem, on riik siiski kaugel Lääne-Euroopa ja Põhjamaade tervisenäitajatest. Ta osutas, et seatud sihtide poole liikumist mõõdetakse strateegiadokumendis kolme tervist puudutava mõõdikuga, mis on tervena elatud aastad, õnnetussurmad ja ülemäärane kehakaal.
Sikkuti sõnul õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 20 aasta jooksul vähenes, ent alates 2019. aastast oleme eesmärgist eemaldunud ja iga aastaga lähme 2035. aastaks seatud sihist kaugemale. Minister märkis, et iga aastaga kasvab alko- ja narkosurmade arv ning eakate kodus kukkumised on 2019. aastast kahekordistunud. „Nii et elukeskkonda puudutavate teemade puhul meil on selgelt ruumi edasi minna,“ sõnas Sikkut.
Minister tõi välja ka ülekaalulisuse kasvu. „Kui siht strateegias „Eesti 2035“ on jõuda selleni, et vähem kui pooled Eesti täiskasvanud elanikud on ülemäärase kehakaaluga, siis aastal 2022 oleme jõudnud kasvavas joones tulemuseni, kus 53 protsenti täiskasvanud elanikest on ülekaalulised,“ lausus ta. „20 aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga koolilaste arv kolmekordistunud ning iga kolmas üliõpilane on ülemäärase kehakaaluga.“
Sikkut osutas, et vaja on keskkonda, kus on võimalik teha tervislikke valikuid. „Näiteks, et on kergliiklustee kodust tööle, pakutakse sooja koolilõunat, lukust on lahti koolistaadionid – haridus- ja teadusministri tehtud ettepanek omavalitsustele – ja huvitegevus on taskukohane,“ sõnas minister. Ta tõi näiteks, et tegeletakse sellega, et koolitoit sisaldaks vähem süsivesikuid. Sikkut lisas, et vaja on saavutada ka see, et inimesed teeks ise tervislikumaid valikuid.
Minister rõhutas laste tervist kui prioriteeti ning tõi välja mitu meedet, milles võiks kokku leppida, näiteks tervislik koolitoit, koolipäeva algus kell 9, vahetundide õues veetmise võimaldamine, aga ka magustatud jookide maksu kehtestamine ja nutiseadmete kasutamise piiramine koolis väljaspool õppetööd.
Sikkut rääkis ennetustegevusest ja valdkondadevahelisest koostööst, vähendamaks õnnetusi ja riskikäitumist, sealhulgas alkoholi tarbimise piiramisest. Samuti keskendus ta tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele. Minister rääkis ka vaimse tervise abi olulisusest ning märkis, et liikumine mõjub hästi nii ülekaalulisuse kui ka vaimse tervise murede korral.
Minister käsitles veel tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust ja väljakutseid, sealhulgas Tervisekassa eelarvepuudujääki ja vajadust suurema rahastuse järele, et tagada kvaliteetne arstiabi ja lühemad ravijärjekorrad. Samuti osutas ta soolisele, piirkondlikule ja hariduslikule lõhele tervise vallas ja viitas, et strateegia „Eesti 2035“ eesmärk on neid lõhesid vähendada.
Minister toonitas, et Eesti tervishoiusüsteemi parandamine nõuab pikaajalist visiooni, investeeringuid ennetusse ja teenuste kättesaadavusse. Peale selle rõhutas ta ühiskondliku kokkuleppe tähtsust, et toetada tervislikke eluviise ja tervishoidu parandada. Ta sõnas president Lennart Merit parafraseerides, et tervise eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Karmen Joller Eesti Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa, Irja Lutsar Eesti 200, Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, samuti osales läbirääkimistel terviseminister Riina Sikkut.
Menetlusest langes välja üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära“ eelnõuga (277 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek alandada vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksumäära viiele protsendile. Samuti sooviti eelnõuga teha valitsusele ettepanek luua selliste ravimite ostmiseks toetusmeede eraõiguslikele juriidilistele isikutele, et parandada ravimite kättesaadavust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 23 Riigikogu liiget. Eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu enamuse toetust ehk 51 poolthäält, seega ei leidnud see vajalikku toetust ja langes menetlusest välja.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE) esimene lugemine, mis jätkub homsel istungil.
Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaks koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) esimene lugemine.
