Home » Riigikogu võttis vastu uue kultuuriehitise rahastamist võimaldava seaduse

Riigikogu võttis vastu uue kultuuriehitise rahastamist võimaldava seaduse

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis võimaldab rahastada veel üht riikliku tähtsusega kultuuriehitist, kui see ei mõjuta juba pingereas olevate objektide valmimist. Samuti parandab seadus loomeinimeste sotsiaalseid tagatisi.

Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus (338 SE) võimaldab kultuurkapitali nõukogul kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et seadusega luuakse võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehituseks. „Seadusemuudatus loob ühe täiendava võimaluse ehk muudab süsteemi paindlikumaks. Riigile olulised kultuuriobjektid saavad valmida ja jõuavad avalikku kasutusse kiiremini,“ lausus ta.

Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Pikhof osutas, et seaduse teine oluline eesmärk on parandada nende loovisikute olukorda, kes saavad oma loometöö tegemiseks raha kultuurkapitalilt. „Need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, väärivad õiglast tasu,“ toonitas Pikhof. „Seadusega paraneb loovisikute sotsiaalne turvavõrk – ravikindlustuse kõrval on kahtlemata oluline, et inimesed  saavad vanaduspõlves pisut suurema pensioni.“

Seadusega soovitakse toetada loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak. Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist senise kahe asemel, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist

Selaa ylöspäin