Home » Riigikogus käsitleti paljulapseliste perede toetamisega seotud küsimusi

Riigikogus käsitleti paljulapseliste perede toetamisega seotud küsimusi

Riigikogus vastasid arupärimistele välisminister Margus Tsahkna, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa esitatud arupärimisele paljulapseliste perede toetamise vajaduse kohta  (nr 339).

Arupärijad tõid esile, et paljulapseliste perede toetamine aitab leevendada demograafilisi väljakutseid nagu madal iive ja vananev rahvastik. Kui riik soovib tagada piisava rahvaarvu ja jätkusuutliku demograafilise tasakaalu, on oluline toetada peresid, kes soovivad ja suudavad kasvatada rohkem kui kahte last.

Riisalo selgitas, et lapse saamine on sügavalt isiklik otsus perekonnal. Sügavalt isiklikud otsused on loomulikult seotud nii majandusliku toimetulekuga kui avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, aga selgelt ka turvatundega.

„Ühtlasi me teame ka seda, et peretoetuste suurus ei ole see, mis üks ühele mõjutab sündimust ning et kindla summa peretoetuste tõusmise järel me võime arvestada kindla hulga laste sünniga,“ ütles Riisalo.

„Olen veendunud, et suurpered vajavadki suuremat riigi panust ja nende hakkamasaamise toetamisel on riigi roll hästi oluline, aga küsimus on alati selles, et millises ulatuses ja kelle arvelt me saame neid toetamisi pakkuda,“ nentis minister. Ta viitas praegusele olukorrale, kus sotsiaalkaitsekulud on tõusnud protsendi võrra, hariduskulud protsendi võrra, samamoodi on tõusnud ka riigikaitsekulud SKP‑st. „Need kulutused, mida me teeme maksumaksja raha eest, on ajas kasvavad, aga maksulaekumine ei ole majanduslanguse tõttu olnud selline, nagu me võib-olla oleksime soovinud,“ märkis Riisalo. Ta selgitas, et majanduskasvu eelmisel nädalal avaldatud prognoosi kohaselt me kahetsusväärselt veel sellel aastal nautida ei saa, lootus on, et järgmine aasta läheb lihtsamaks ja saab ka sotsiaalteenuste ja -toetuste arengusse rohkem panustada.

„Mure on loomulikult vaesuses ja vaesusriskis elavate peredega. 2016–2023 tehtud sotsiaaluuringust selgub, et suurem vaesusrisk esineb nendes peredes, kus ülalpidajaid on vähem ehk mitte kaks, vaid üks täisealist tööl käivat inimest. Seega on üksikvanemate pered suhtelisest vaesusest kõige rohkem puudutatud, nendest 34,8% kogevad seda. „Seetõttu on ka perepoliitikas oluline teha otsuseid, mis toetaksid just neid, kes on kõige suuremas vaesusriskis. Lasterikaste perede toetused on 2022. aasta võrdluses tõusnud 150 eurot kolme kuni kuue lapsega peredes ja seitsme ja enama lapsega peredes 250 eurot. Kui sinna juurde panna ka esimese ja teise lapse toetuse tõus, siis on see tõus veelgi suurem. Samal ajal üksikvanema lapse toetus tõusis 80 eurole ja see on ka see ressurss, millega nemad toime peavad tulema,“ ütles minister.

Riisalo vastas veel vaenu õhutamise kohta lastega perede suhtes (nr 612).

Arupärimisele Ungari siseasjadesse sekkumise kohta (nr 570) vastas välisminister Margus Tsahkna.

Arupärimisele ühtse eesti kooli kohta (nr 544), õpetajatele antud palgakasvu lubaduste kohta (nr 580) koolireformi kohta (nr 611), inimese seksuaalsust puudutavate õppeainete ning sellega seonduvalt vanemate õiguste kohta (nr 616) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Vabas mikrofonis võttis sõna Rain Epler.

Istung lõppes kell 20.20

Selaa ylöspäin