Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ütles Riigikogu tänasel istungil saadikute arupärimisele vastates, et Ukraina ülesehitamise teema muutub üha relevantsemaks.
Riigikogu liikmete Aleksei Jevgrafovi, Ester Karuse, Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksandr Tšaplõgini esitatud arupärimises Ukraina ülesehitamise kohta (nr 203) uuriti, kas valitsusel on kavas välja töötada meetmed, mis toetaks Eesti ettevõtete osalemist Ukraina ülesehitamisel.
Riisalo kinnitas, et Ukraina abistamise osas teevad ministeeriumid koostööd ning Ukraina ülesehitamise teema muutub üha relevantsemaks. Tema sõnul on valitsus Eesti ettevõtete kaasamise võimalusi Ukraina ülesehitamisse korduvalt arutanud, eriti nende ministeeriumidega, kes sellega rohkem seotud on. „4. jaanuaril viis Ukraina ülesehitamise küsimuse valitsuskabineti nõupidamisele välisminister Margus Tsahkna ja meil on selge arusaam ja raamistik selle jaoks valitsuse tasandil olemas,“ kinnitas Riisalo.
„Kindlasti toetan, et Ukrainat tuleb abistada nii palju kui võimalik ning et meie ettevõtete kaasamine on kindlasti selleks vajalik. Ukraina on Eesti arengukoostöö ja äridiplomaatia prioriteetriik,“ toonitas Riisalo. „Ukraina ülesehitus on muutunud Eesti Ukraina-suunalise poliitika keskseks fookuseks ja selle tähtsus kindlasti kasvab pärast Ukraina võitu. Ülesehitus saab olema pikaajaline ja ressursimahukas. Oma panuse ja mõju suurendamiseks on Eesti kaasunud Ukraina ülesehitamisse esimeste seas konkreetsete põhimõtete ja tegevuskava alusel. Eesti võiks olla ka tulevikus üks selle teema eestvedajaid.“
Riisalo märkis, et Eesti on olnud esimeste seas nii Ukraina sõjalisel abistamisel kui ka ülesehitamisel. Ta tõi näiteks Žõtomõri oblastisse ehitatud lasteaia ning lisas, et Eesti viis sinna ka oma teadmisi hariduse vallas korraldades lasteaiaõpetajatele suunatud koolituse. Samuti tõi Riisalo välja Eesti Arengukoostöö Keskuse projektid ning osutas ka ulatuslikule sõjalise ja humanitaarabi saatmisele.
Arupärimisele narkootikumidega seotud surmade kohta (nr 496) vastas terviseminister Riina Sikkut.
Istungi päevakorrast jäi välja nelja arupärimise arutelu. Riigikogu liikmed võtsid tagasi arupärimised riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 418 ja nr 424), millele pidi vastama siseminister Lauri Läänemets, arupärimine, mis käsitles rohepöörde mõju ministeeriumi haldusalale (nr 309) ja millele pidi vastama terviseminister Riina Sikkut, ning arupärimine käibemaksu tõusu kohta (nr 466), millele vastanuks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.