Riigikohus on teinud olulise otsuse, mis paneb uue standardi sellele, kuidas tõlgendatakse negatiivset sisu sotsiaalmeedias. Otsus selgitab, et mitte iga negatiivne avaldus ei nõua kahjuhüvitise väljamõistmist.
Põhiküsimus, mis tõstatati antud kohtuasjas, puudutas seda, millised väited võivad olla õigusvastased. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis, et mõned väited võivad olla liiga üldised või subjektiivsed, et neid võiks pidada faktideks, mille tõesust saaks tõestada. Selle asemel tuleks hinnata nende ebakohasust või sobivust.
Oluline on märkida, et mitte iga sotsiaalmeedias avaldatud negatiivne väide ei vii automaatselt kahjuhüvitise nõudmiseni. Kohus rõhutas, et avaldus peab sisaldama alandavat, häbistavat või naeruvääristavat sisu, et olla õigusvastane.
Tsiviilkolleegium rõhutas ka, et sotsiaalmeedias üksnes teise isiku kommentaari toetamine ei ole sama mis väidete avaldamine. See tähendab, et mitte kõik sotsiaalmeedias väljendatud seisukohad ei pruugi tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.
Antud kohtuasjas nõudis üks osapool mittevaralise kahju hüvitamist teise osapoole vastu, kuid kohtuotsus selgitas, et selline nõue ei leidnud piisavat alust.
