Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas on toetuste taotlemise eeldus, et põllumajandustootjad jätavad vähemalt 4% oma maast tootmisest kõrvale. 2024. aastal lubab riik põllumeestel erandkorras sellisel maal kasvatada liblikõielisi kultuure, mis toetavad elurikkust ning mulla kvaliteedi paranemist.
“Sõda Euroopas, ebastabiilne majanduskeskkond ning ekstreemsed ilmastikuolud on pannud põllumehed Euroopas erakordselt keerulisse seisu. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele pakkunud välja võimaluse kasutada erandit, mis annab põllumeestele paindlikkust oma tegevusi paremini planeerida ning külvikordi rikastada,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Eesti on üks nendest liikmesriikidest, kes on otsustanud seda võimalust kasutada ja sellist paindlikkust oma põllumeestele pakkuda. Arusaadavalt toob nii lühikese etteteatamisega muudatus PRIA-le halduskoormust juurde ning seab toetuste menetlemise tähtajad suurema surve alla, kuid oleme valmis selle riski võtma, kui see aitab meie toidutootjaid.”
Kõigi pindala- ja loomatoetuste taotlemisega kaasnevad tingimuslikkuse nõuded. Üheks selliseks nõudeks on igal aastal osa maa tootmisest kõrvale jätmine. Tootmisest kõrvale jätmiseks sobivad näiteks sööti jäetud maa, rohumaaribad, lämmastikku siduvad kultuurid ning maastikuelemendid, nagu puudesalud, hekid või kraavid ja nende teatud kombinatsioonid.
Erandina on 2024. aastal lubatud maa tootmisest kõrvalejätmise nõue täita üksnes lämmastikku siduvate ehk liblikõieliste kultuuride kasvatamisega. Liblikõielised kultuurid, nagu ristik, lutsern ja teised rohumaakultuurid mitte ainult ei seo mulda õhust lämmastikku, vaid on toiduks ka kimalastele ja teistele tolmeldajatele. Liblikõieliste kasvatamisel ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid.
Täpsemad tingimused maa tootmisest kõrvale jätmiseks on paika pandud ministri määrusega „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“. Määrust täiendatakse selleks aastaks vastava erandiga.
