Riik toetab maapiirkondadesse kodu rajavaid peresid Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu, pakkudes kaaslaene. Need laenud aitavad ületada raskusi, mis võivad ilmneda panga laenutaotluse protsessis. Järgmisel aastal on kavas rahastada kaaslaene kuni kaheksa miljoni euro ulatuses.
Maapiirkondades elamispindade soetamine on olnud keeruline, kuna maal asuvad kinnisvarad on vähem väärtuslikud ja pangad nõuavad suuremat omafinantseeringut või lisatagatist. Riik aitab seda olukorda leevendada, pakkudes MES-i kaudu kaaslaene väiksemates asulates elavatele inimestele.
MES-i juht Meelis Annus selgitas, et erinevused linnade ja maapiirkondade kinnisvaralaenude tingimustes on märkimisväärsed. Näiteks ei pruugi pank anda võrdväärset laenu maapiirkonnas ja linnas asuva sarnase maja jaoks. MES-i sihtasutus pakub sellisel juhul kuni 100 000 euro suurust kaaslaenu, et katta tagatisvara väärtuse erinevust.
Viimase kahe aasta jooksul on MES sõlminud 123 kaaslaenulepingut, laenates välja 7,6 miljonit eurot. Kokku on inimesed ostnud maapiirkondades kodusid 21 miljoni euro väärtuses. Enamik laene on läinud maja ehitamiseks või ostuks, peamiselt Ida-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal ja Lääne-Virumaal.
Annus märkis, et seni on kaaslaenudeks eraldatud summa tulnud sihtasutuse enda kasumist ja sihtfondi vahenditest. Järgnevatel aastatel plaanib sihtasutus jätkata kaaslaenude rahastamist omavahenditest, kuna riigieelarve on pingeline ja täiendavad vahendid on veel leidmata.
Sihtasutuse eesmärk on pikemas vaates laenata välja umbes 50 miljonit eurot, et parandada maapiirkondade kinnisvara atraktiivsust pangalaenude jaoks. Kokkuvõttes võiks see tähendada ligikaudu 700 pere maale kolimist, kui MES, pangad ja perede omafinantseeringud kokku ulatuksid 120 miljoni euroni.
Lõpuks märkis Annus, et edaspidi peab MES kaaluma rahastamise kaasamist turult, näiteks võlakirjade või muude finantsinstrumentide abil.
