Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu kaks, aga vajadus on märksa suurem: turvakodudesse satub meil igal aastal ligi kolmsada last. Sotsiaalkindlustusamet on otsimas juurde 13 peret, kes suudaks ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele pakkuda turvalist võimalust viibida perekeskkonnas.
Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem) ja pere peab olema valmis last vastu võtma kahetunnise etteteatamisega.
Mitu last sai 2023. aastal kriisihooldusperest abi?
Lõppeval aastal vajasid kriisihoolduspere abi eriti just väikelapsed – 13st lapsest 8 olid nooremad kui 18-kuused.
Novembri seisuga on kriisihooldusperedest abi saanud kokku 13 last, kes viibisid seal kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Noorim lastest oli vaid 6-päevane, vanim 11-aastane.
Kriisihooldusperest on lapsed naasnud koju või liikunud edasi lapsendajaperre, hooldusperre, eestkostele või perekodusse.
Eesti kriisihoolduspered – kes nad on?
Kriisihoolduspered on tavalised pered. Nende seas on nii lastega kui ka lasteta peresid. Osades peredes tervitavad lapsi lisaks pererahvale ka kassid, koerad, kitsed, lambad, haned, papagoid, merisead ja teised linnud-loomad, kes pakuvad igapäevast paiteraapia võimalust. Ühes peres on ka koolitatud teraapiakoer.
Peredel on erinevad huvid ja oskused, aga neid ühendab soov pakkuda hoolitsust ja tuge lapsele keerulisel eluperioodil, samuti on neil laste eest hoolitsemise kogemus.
Peredesse on oodatud nii eesti- kui venekeelsed lapsed, osa peredest on valmis vastu võtma ka mitu ühe pere last. Kui 2022. aastal viibis ühes kriisihooldusperes korraga sama pere kolm last, siis 2023. aastal on siiani paigutatud kriisihooldusperedesse üksiklapsi.
