2023. aasta on jäämas selja taha ning on õige hetk vaadata tagasi ning teha kokkuvõtteid.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor Maret Maripuu sõnas, et selja taha on jäämas keerukas aasta: „43% Eesti inimestest saab SKA kaudu toetusi ja hüvitisi. Põrkusime mitmel korral tehnoloogiliste probleemidega, ent suutsime siiski ettenähtud summad õigeaegselt saajateni toimetada,“ ütles ta. „Täname Eesti elanikke usalduse eest ning anname endast parima, et ka uuel aastal olla olemas meie inimeste jaoks,“ lisas Maripuu.
2023. aastal:
Perehüvitisi, pensione, puudetoetusi ja muid toetusi ning hüvitisi maksime 605 238 inimesele kogusummas 3 597 368 131 eurot.
Esimese kümne kuu jooksul sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kokku 10 720 inimest kogusummas 14 622 000 eurot.
Esimese kümne kuuga oleme inimeste omaosalusele lisaks maksnud abivahendite võimaldamiseks 16 086 477 eurot. Seda teenust kasutas 58 560 inimest.
31. detsembril lõppeb töövõimereformi raames välja töötatud ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel rahastatud pikaajalise kaitstud töö teenuse (PKT) pilootprojekt. Kaheksa aasta jooksul nõustati ja juhendati ning oli aktiivselt tööga hõivatud 2055 puuduva töövõimega (sh vaimupuudega, psüühilise haigusega, liitpuudega, nägemispuudega, peaajutraumaga) inimest. Teenuseosutajaid oli üle Eesti 46.
Sotsiaalkindlustusamet ei maksa üksnes toetusi ja hüvitisi, vaid on ka kompetentsikeskus, kus tuhanded inimesed saavad abi ja tuge.
Novembri lõpu seisuga oleme vastanud enam kui 900 000 kliendi pöördumisele, mis saabusid meile telefoni (19%), e-posti (14%), posti (2,6%) ja muude e-kanalite (53,4%) kaudu. 11% pöördumistest toimus klienditeenindustes. Enim küsiti meilt vanemahüvitise ja pensioni kohta
Novembri lõpu seisuga pöördus seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse 195 inimest
Kinnise lasteasutuse teenusel (KLAT) oli aasta jooksul 98 last, neist 63 poissi ja 35 tüdrukut
Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 helistati 17. detsembri seisuga 6518 ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 samal perioodil 5551 korda. 11% pöördumistest toimus www.palunabi.ee veebivestluse aknas. Enim puudutasid pöördumised vaimset tervist (7162 pöördumist), sotsiaalseid probleeme (2422) ja vägivalda (1207). Suurimat muret valmistas inimestele üksildus (1471), hingehoid (1288) ja paari-, pere või sõprussuhetega seotud teemad (1250)
Lõppeval aastal kontrollisime koostöös Päästeametiga 111 lastehoiuteenust osutavat asutust ning tuvastasime 245 rikkumist. Vaid 23 kontrollitud hoius olid täidetud kõik ettenähtud nõuded
Lasteabisse on tänavu 27. detsembri seisuga pöördutud 16 737 korda, mida on 729 võrra enam (5,6%) kui möödunud aasta samal perioodil
Perelepitusteenusel on üksmeele leidmiseks osalenud üle 700 paari, et sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped
Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugiteenuseid on saanud 350 inimest. Peretoe teenust on kasutanud 94 peret, mentorlust 48 peret
Lastemajja on 28. detsembri seisuga pöördunud oma murega enam kui 700 last
Arendasime iseteenindust, et olla inimeste jaoks kättesaadavad. Keskkonnas saab broneerida aegu nõustamisele ning teha hüvitise ja toetusega seotud toiminguid kiirelt, mugavalt ning kodust lahkumata.
2023. aastal lisandus võimalus broneerida iseteeninduses aegu lasteabi (sh viipekeeles), lastemaja ja perelepituse nõustamistele ning lapsendaja- ja hooldusperede esmavestlustele. Samuti on nüüdsest võimalik ka meie kliendinõustajate juurde aegu broneerida, saamaks nõu ja vajaliku abi pensioni, peretoetuste või puude taotlemise kohta
Lõime võimaluse iseteeninduses esitada lapse ja vanaduspensioniealise puude raskusastme tuvastamise taotlusi. Taotluste täitmine on nüüd lihtsam, sest need on juba eeltäidetud meile teadaolevate andmetega inimese kohta
Täname Eesti inimesi usalduse eest ning töötame ka uuel aastal selle nimel, et meie inimesed oleksid hoitud.
Rõõmsat aastavahetust ja parimat uut aastat
#minuSKA
