Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hoodusperesid.
Sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak selgitab, et praegu peab iga teavitama kohalikku omavalitsust abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud abivajajad lastekaitse vaatevälja liiga hilja. „Suurendame lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel ja soovime anda neile julgust neist lastest teada anda. Eelnõus spetsialistid treenerid, näiteks õpetajad, arstid, kellel on eriline vastutus lapse abivajadust märgata ja sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate teavitada. Iga laps on suur väärtus ja peab saama abi nii kiiresti, kui võimalik,“ märkis ta. „Samuti saavad selle eelnõuga jätkuvalt rahastuse kasuperedele mõeldud tugiteenused nagu psühholoogiline nõustamine ja loodame, et sellega saame juurde peresid, kesksid oma kodu lastele, kellel on sellist tähelepanu ja hoolt väga vaja.“
Komisjoni aseesimees Riina Solman tunnustab istungil lastekaitsetöötajate tubli tööd ja läbipõlemise ohtu, kuid tundis huvi ka teenuste üle peetava järelevalve vastu. „Mulle teevad muret juhtumid, mis võivad minna nii kaugele, et laps pere juurest ära. on mässavate teismelistega tihtipeale keeruline, kuid kui näiteks lastekaitsetöötaja ja usklike vanemate maailmanägemus ei kattu, siis võib juhtuda, et laps jääb pereta valedel põhjustel. Peame tagama, et süsteem toetab seda, et perede kooshoidmisel antaks kõik endast olenev,“ tõi Solman esile. Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud aseesimehele, et vigu võib tõesti juhtuda ning seepärast tehakse lastekaitseteenuse parandamiseks ka pidevalt tööd.
Samuti saate luua valitsuse infosüsteemide kaudu kohalikule omale varakult infole laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajab pidevalt tuge. Esialgse kokkuleppe kohaselt on need terviseseisundid mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Lapsest info saamisel tekib kohalikul omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustuste perele toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid igal aastal kuni 100.
Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo .
Sotsiaalkomisjoni ettepanekud võtta vastu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ( 427 SE ) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 29. mail ja esimene lugemine lõpetada.
