Valitsuse uusim ettevõtmine, limonaadimaksu kehtestamine, on tekitanud palju arutelu. Selle rakendamiseks vajalikud kulud ei piirdu ainult maksu enda kehtestamisega, vaid hõlmavad ka märkimisväärseid investeeringuid IT-lahendustesse ja maksukogumise infrastruktuuri, ulatudes viie miljoni euroni.
Suhkrumaksu teema tuli Sotsiaalministeeriumis lauale kolmapäeval, kus osalesid toidutööstuse esindajad, tervishoiutöötajad ja valitsusametnikud. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul tundus kohtumine pigem formaalsusena, kuna tööstusega ei arutatud maksu mõjusid enne eelnõu valmimist.
See maks on osa valitsuskoalitsiooni kokkuleppest, mille eesmärk on koguda lisatulu 25 miljonit eurot. Erinevalt mõnest teisest riigist, kus sarnasest maksust saadud tulu suunatakse tervishoiule, läheb Eesti limonaadimaks otse riigieelarvesse, sarnaselt Läti ja Soome praktikaga, kus seda tunnistatakse fiskaalmaksuna.
Maksu- ja tolliamet on hinnanud, et maksu kehtestamine toob kaasa ligi viie miljoni euro suurused kulutused, millest 1,9 miljonit eurot läheb IT-lahendustele ja ülejäänud kulu katab maksu kogumise operatsioonid ja palgad aastani 2028.
Heli Laarmann Sotsiaalministeeriumist mainis, et uus maks suurendab ettevõtjate halduskoormust, kuid ei täpsustanud lisakulude suurust.
Potisepp tõi välja, et maks mõjutab oluliselt ka energijaooke, mahlajooke ja mahlanektareid, mis moodustavad suure osa maksustatavatest toodetest. Ta kritiseeris valitsust, väites, et praeguses majandusolukorras ei paku tootjate raskused huvi, kuna ametnikud on keskendunud maksu kehtestamisele, hoolimata sellest, et pole tõendatud, et suhkrumaks aitaks vähendada rahva seas rasvumist.