Uuringud näitavad, et suitsetamisest loobumine võib märkimisväärselt pikendada eluiga, eriti kui see toimub enne 40. eluaastat. Toronto Ülikooli teadlaste läbiviidud laiaulatuslik uuring hõlmas ligi 1,5 miljonit täiskasvanut USA-st, Ühendkuningriigist, Kanadast ja Norrast ning kestis 15 aastat. Uuringust selgus, et suitsetamisest loobunud inimeste oodatav eluiga võib olla peaaegu identne mittesuitsetajatega, eriti kui loobumine toimus varases eas.
Uurijad leidsid, et suitsetajatel vanuses 40–79 aastat oli peaaegu kolm korda suurem risk surra võrreldes nendega, kes kunagi ei suitsetanud, mis tähendab, et nad kaotasid keskmiselt 12–13 eluaastat. Ent endised suitsetajad vähendasid oma surmariski 1,3 korda võrreldes mittesuitsetajatega. Isegi need, kes suitsetamisest loobusid alla kolme aasta tagasi, võisid näha oma oodatava eluea kasvu kuni kuus aastat.
Suitsetamisest loobumine, eriti nooremas eas, oli seotud üldise suremuse vähenemisega ja väiksema riskiga surra veresoonte, hingamisteede ja kasvajate (neoplastiliste) haiguste tõttu. Uuringu autor Prabhat Jha sõnas, et suitsetamisest loobumine on äärmiselt tõhus viis surmariski vähendamiseks ning selle mõju võib ilmneda üsna kiiresti.
Kuigi ülemaailmne suitsetamise määr on langenud alates 1990. aastatest, on tubakas ikka veel peamine ennetatavate surmade põhjus. Teadlased loodavad, et nende uuringu tulemused veenavad valitsusi rohkem panustama suitsetamisest loobumise toetamisse, näiteks tõstes sigarettide makse ja parandades loobumisprogramme.
Jha rõhutas, et kunagi pole suitsetamisest loobumiseks liiga hilja ning isegi keskeas võib see oluliselt parandada elukvaliteeti ja -pikkust. Ta lisas, et suitsetamisest loobumine on üks kõige efektiivsemaid viise tervise parandamiseks ning teadmised selle protsessi toetamiseks on juba olemas.
