Sündimise järjekord mängib suurt rolli meie iseloomu ja käitumise kujunemisel. On muidugi palju muid faktoreid mis meie iseloomu mõjutavad- sugu, temperamentsus, geenid, vanemad ja ka keskond kus me kasvame.
Ühes peres kasvanud lastel, kes on saanud ühesuguse kasvatuse, on siiski erinev isiksus. Tuleb välja et ainult pooled päritud geenidest on neil ühised! Lisaks geenidele määrab isiksust suurel ka sünnijärjekord.
Samuti ei kohtle vanemad kõiki lapsi ühtemoodi. Pere vanim laps on saanud suurema tähelepanu osaliseks, kuna ta oli enne teise lapse tulekut pere ainuke, kess kasvab veel kogemusteta vanemate keskkonnas, kes imetlevad iga tema saavutust ja kes muretsevad iga tema kukkumise pärast. Keskmine laps aga kasvab vanema lapse varjus, kes seatakse talle tihti erinevates asjades eeskujuks.
Pere pesamuna aga tuleb juba kogemustega perre ja on seega palju paindlikumad. Sellepärast tunneb pere viimane laps, et peab oma vanemate tähelepanu äratamiseks neile eriti meeldima.
Ainuke laps
Ainukesed lapsed kasvavad täiskasvanute maailmas ja on on tihti hellitatud ja neile ei meeldi jagada. Neile meeldib olla tähelepanu keskpunktis, sest nad on harjunud seda oma vanematelt saama. Ainsad lapsed võivad olla pisut kõrgid ning eeldada teiste poolt erilist kohtlemist. Kuna nad veedavad palju aega üksi on varaküpsed ja sellest võib vanemas eas kujuneda välja upsakus. Samuti on nad tihti loomingulisemad, leidlikumad, iseseisvamad ja targemad kui nende eakaaslased.
Vanem laps, edu mudel
Vanemal lapsel on tihti rohkem ühiseid jooni teiste vanemate lastega, kui oma pere vendade-õdedega. Ta on saanud palju tähelepanu oma vanemate poolt ja jääb alati vastutustundlikuks, usaldusväärseks ja organiseerituks. Need lapsed kipuvad olema kõrge saavutusvajadusega, sest nad tunnevad, et võim on nende sünnijärgne õigus. Vanem laps on oma vanemate miniatuurne versioon, kes katsub alati oma vendade-õdede üle domineerida. Neil võib olla probleeme kadeduse ja ängistusega. Nad on tihti kaitsval positsioonil, nii enda kui teiste suhtes. Loomulikult on ta andekas, täiuslikkuse otsija ja vajab rohkem tunnustust, kui pere teised lapsed.
Vanemal lapsel on suurepärane oskus edu saavutada kõikidel juhtivatel aladel, talle sobib meditsiin, õigusteadus, haridus või siis raamatupidamine. Lapsevanematena võivad nad olla nõudlikud ja karmid kuna tunnevad end suurte autoriteetidena.
Teise lapse sünni ajal kaotab aga vanem laps oma vanemate eksklusiivsuse ja peab õppima jagama vanemate tähelepanu oma venna või õega.
Keskmine laps, see leplik
Keskmised lapsed on tihti rahuliku ja paindliku loomuga, mõistvad ja paistavad silma oma võitlusvaimu poolest. Tundes väga teravalt, et nad saavad vähema tähelepanu ja kiindumuse osaliseks, loovad nad endale tugeva sõpraderingi, et seda tühjust täita.
Vanemad ja keskmised lapsed ei vali kunagi sama valdkonda. Kui vanemad lapsed paistavad silma teaduslikes valdkondades, siis keskmised lapsed võivad tunnustust leida kunstilises vallas. Läbi ajaloo on keskmised lapsed need, kes on võidelnud ebaõigluse ja vabaduse eest. Kuna nad on head suhtlejad siis saavad nad hästi läbi erinevas eas inimestega.
Kui kolmas laps aga perre sünnib, leiab keskmine laps vältimatult keskmise positsiooni. Ta katsub seega nii hästi, kui võimalik silma paista ja oma sõna maksma panna, et mitte vanema ja pesamuna vahele ära kaduda. Kuna nad on pidevalt sõna otseses mõttes inimeste ja olukordade keskel, siis nad on õppinud olema sõbralikud, siirad ja lojaalsed.
Pesamuna jääb alati pesamunaks
Pesamuna on tihti vähem distsiplineeritud, kui ta vennad ja õed. Nad on tuntud oma loova, kohati mässava ja tähelepanu otsiva loomu poolest. Vanemad on tema vastu palju leebemad ja pööravad vähem tähelepanu kõigele sellele, mis temaga juhtub. Ta tunneb seega, et peab vanematele meeldima selleks, et nende tähelepanu saada. Neil on suured unistused, kuid neil on raske neid ellu viia.
Pesamunale antakse vähem vastutusi. Pesamuna aga ise tunneb, et teda ei tõmba juhtivad ametikohad, teda köidab näitlemine, filmi tegemine, raamatute kirjutamine…
Lapsendatud lapsed
