Tähemärkide ehk astroloogia lugemise praktika ulatub tagasi tuhandete aastate taha, alguse saades juba enne meie ajaloo kirjapandud algust. Astroloogia arengut võib jälgida erinevates kultuurides üle kogu maailma, kuid selle täpne alguspunkt on raske kindlaks teha, kuna tähistaeva uurimine ja märkide tõlgendamine on olnud osa inimkonna kultuurist väga pikka aega.
Mesopotaamia: Astroloogia varaseimad tõendid pärinevad Mesopotaamiast umbes 3000 eKr. Sumerid, kes elasid sellel alal, hakkasid jälgima taevakehi ja kirja panema nende liikumisi. Babülon, mis tõusis esile umbes 2000 eKr, on eriti tuntud oma panuse eest astroloogiasse, arendades välja zodiaagi süsteemi, mida tuntakse veel tänapäevalgi.
Egiptus: Vana-Egiptus, umbes samal ajal Mesopotaamiaga, arendas samuti välja oma astroloogilise süsteemi. Egiptlased kasutasid astroloogiat, et ennustada Niiluse üleujutusi ja muid olulisi sündmusi, mis mõjutasid põllumajandust.
Kreeka: Astroloogia levis Mesopotaamiast Kreekasse umbes 4. sajandil eKr. Kreeklased integreerisid babülonlaste astroloogia oma filosoofiliste ja teaduslike vaadetega, mis aitas kaasa horoskoopilise astroloogia arengule.
Hiina: Hiina astroloogia on samuti väga vana, ulatudes tagasi vähemalt Zhou dünastia aega (1046–256 eKr). Hiina astroloogia keskendub peamiselt Jupiteri 12-aastasele tsüklile ja seda iseloomustavad loomade zodiaak ja viie elemendi teooria
.India: Veda astroloogia, tuntud ka kui Jyotisha, on India hindu astroloogia vorm, mis pärineb vähemalt 2. aastatuhandest eKr. See on tihedalt seotud India vaimse ja religioosse eluga, pakkudes sügavat süsteemi, mis hõlmab nii saatust kui ka vaba tahtega seotud küsimusi.
Astroloogia areng ja laialdane kasutamine näitavad, et inimkond on alati otsinud taevas märke ja tähendusi, püüdes mõista oma kohta universumis ja ennustada tulevikku. Iga kultuur on andnud oma panuse astroloogia arengusse, luues rikkaliku ja mitmekesise praktika, mis on säilinud ja arenenud kuni tänapäevani.
