23. veebruaril möödub 150 aastat presidendi Konstantin Pätsi sünnist. Riigikantselei koostöös Rahvusarhiiviga tähistab suurmehe sünnipäeva temaatilise näitusega „Konstantin Päts 150“. Näitus jääb Tammsaare parki avatuks kuni 5. märtsini 2024.
„Konstantin Pätsi kui omariikluse ühe looja, Päästekomitee liikme, viiekordse riigivanema ja Eesti Vabariigi esimese presidendi, ent samas ka kui riigipöörde teostaja, autoritaarse valitseja, baasidelepingu ratifitseerija ja okupatsioonivõimu korralduste täitja pärand on vastuoluline. Kindel on aga üks – ilma temata olnuks sõdadevaheline Eesti Vabariik ja oleks Eesti ajalugu paljuski teistsugune,“ sõnas näituse koostaja, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo kaasprofessor Ago Pajur. „Pätsi kujundatud autoritaarvõim lõi kujutluse jõukast, arengusuutlikust ja üksmeelsest Eestist ning mälestus „kuldsest pätsiajast“ andis rahvale jõudu üle elada okupatsioonide poolsajand ning innustas taastama iseseisvat demokraatlikku vabariiki,“ sõnas Pajur.
Pätsile pühendatud näitus koosneb 20 teemakaardist, mis aitavad riigimehe tegevust teadvustada ja püüavad avada Eesti omariikluse ja poliitilise süsteemi kujunemislugu ning K. Pätsi rolli selles. Näituse fookuses on Pätsi ühiskondlik tegevus. 150. sünnipäeva väärilisel välinäitusel on kasutatud kümneid fotosid, dokumente ja ajaleheväljalõikeid. Tekstid on koostanud Pätsi monograafia üks autoritest, ajaloodoktor Ago Pajur. Näituse on kujundanud Rahvusarhiivist Einike Leppik. Näituse tekstid on tõlgitud ka inglise keelde.
Konstantin Päts on kõige enam kordi valitsusohje oma peos hoidnud Eesti valitsusjuht. Päts juhtis Eesti valitsuse kolme esimest koosseisu peaministrina, seal hulgas Vabadussõja kõige keerulisemal ajal. Seejärel oli ta viiel korral riigivanem. Alates 24. jaanuarist 1934 täitis K. Päts riigipea ülesandeid. Ning alates 24. aprillist 1938 oli Päts Eesti Vabariigi president. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist 1940 okupatsioonivõimu poolt pealesunnituks, see tähendab juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.
Riigikantselei andis koostöös Eesti Postiga välja 2014. aastal K. Pätsi 140. sünnipäevale pühendatud postmargi ning koostöös Rahvusarhiiviga Eesti Vabariigi 100. sünniaastal Pätsi monograafia „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia“.
