Statistikaameti esialgse kiirhinnangu kohaselt tõusid Eesti tarbijahinnad märtsis võrreldes veebruariga 0,44 protsenti ning aastases võrdluses 2023. aasta märtsiga 4,08 protsenti.
Veebruaris püsis tarbijahinnaindeks võrreldes jaanuariga stabiilsena, kuid tõusis aastaga võrreldes 4,2 protsenti.
Jaanuaris oli Eesti aastane inflatsioon 4,7 protsenti, paigutades riigi Euroopa Liidus teisele kohale selle näitaja poolest.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitas ERR-ile, et maksutõusud, eriti käibemaksu ja aktsiisi tõus, on peamised tegurid, mis on viinud hinnatõusu aastases võrdluses. Energiahindade kasv on samuti oluline hinnatõusu mõjutaja.
Mertsina prognoosib, et inflatsioon peaks aprillis ja mais aeglustuma, peamiselt tingituna eelmise aasta kiirest hinnatõusust, mis kujutab endast võrdlusbaasi kõrgemat taset. Lisaks peaks maikuu lõpus lõppema elektri universaalteenus, mis omakorda peaks avaldama positiivset mõju energiahindadele.
Siiski võib nafta maailmaturuhindade kasv anda hinnatõusule hoogu, eriti arvestades Ukraina rünnakute võimalikku mõju Venemaa naftatöötlemistehastele. Venemaa jätkuv roll olulise naftatootjana mõjutab maailmaturul nafta hinda, mis omakorda kajastub autokütuste hindades.
Mertsina märkis, et Eesti tarbijahindade kasv jääb tõenäoliselt kiiremaks kui Lätis ja Leedus kogu aasta vältel.