2024 möödub intressimäärade rütmis
Möödunud aasta kuum teema – majanduse jahutamine – saab fookuses olema ka käesoleval aastal. S&P 500 eelmise aasta graafiku järgi kasvas oktoobriks indeks pea 8%. Kui keskpankuritelt hakkas vihjeid tulema selle kohta, et intresside kergitamine on läbi, võtsid aktsiaturud suuna ülespoole ning kasvasid USA näitel kahe kuuga 16%, moodustades sellega enamuse aastasest tõusust. Ajalooliselt on kuuel kuul enne intressimäärade langetamist täheldatud nii aktsia- kui ka võlakirjaturgude tõusu. Küll aga on langetustsükli ajal sõltunud aktsiaturgude käitumine suuresti sellest, mil määral suudetakse saavutada pehme maandumine. USA näitel, tõusevad või langevad turud tsükli ajal kümnetes protsentides, seevastu võlakirjadele on intresside langetamine mõjunud viimase kaheksa tsükli jooksul positiivselt seitsmel korral.
AI kui produktiivsuse päästerõngas
Teadupärast on kaks peamist majanduskasvu tegurit rahvastikuarvu suurenemine ja produktiivsuse kasv. Kuigi osades riikides suureneb küll rahvaarv immigratsiooni arvelt, on maailmas tervikuna üha enam süvenemas vananeva rahvastiku probleem, mille tulemusel jääb tööturul osalejaid järjest vähemaks ning neid, kelle eest tuleb hoolt kanda, tekib aina juurde. Selles osas nähakse revolutsioonilise maailmapäästjana AI´d (Artificial Intelligence’i ehk tehisintellekti), mis peaks lahendama aeglase produktiivsuse kasvu ja vananeva rahvastiku probleemid. Turud olid AI osas möödunud aasta väga entusiastlikud ning suuresti on optimism sisse hinnastatud ka selleks aastaks, mistõttu saavad tänavused suured võitjad olema need, kes suudavad tehisintellekti abil oma tegevusi optimeerida ning produktiivsust kasvatada. Möödunud aastal oli seda selgesti näha USA aktsiaturul, kus tehnoloogiasektorit kattev Nasdaqi üldindeks kosus üle 40%. S&P 500 indeks, millest selle sektori ettevõtted oleks välja jäänud, kasvas aga aastaga vaid 6%.
Eesti kinnisvaraturu olukord on kesine
Eesti on väike ekspordile ja väliskaubandusele orienteeritud riik, mistõttu mõjutavad välisinvestorid meid igas valdkonnas. Viimastel aastatel on meie nõrkuseks olnud ettevõtete madal investeerimisaktiivsus, millele on selgelt kaasa aidanud agressorriigi idanaabriks olemine. Kohalikku kinnisvaraturgu on enim mõjutanud rahale hinna tekkimine ning selle tõus. Euribori kerkimise tulemusel kulub leibkonna rahakotis märgatavalt suurem osa laenu teenindamisele. Raha pole kallis mitte ainult meil, vaid ka teisel pool ookeani, kus 30-aastase laenu fikseeritud intressimäär oli veel möödunud aasta lõpus 8% juures. Selle tulemusel on ka sealne kohalik kinnisvaraturg hangunud. Küll aga on baasintressi tõus olnud märksa valusam eestlastele, kui teistele arenenud riikide kodanikele. Laenu fikseerimine on Eestis märksa haruldasem, kui teistes Euroopa riikides. Sellele on oma panuse andnud seitse aastat järjest negatiivsena püsinud euribor, mis ei kutsunud investoreid laene fikseerima. Need, kes seda aga 2022. aasta esimeses pooles tegid, on praeguseks moosi sees.
Eesti investor eelistab soodsat ja kodumaist
Kehtib reegel, et investorid armastavad seda turgu, mis on neile kõige lähemal – Eesti puhul näiteks Tallinna Börs ja Balti turg. See on mõistetav, sest nii on investoril võimalik olla ettevõtte käekäigule lähemal, mis võib anda eelise välisinvestorite ees. Lisaks vaadatakse loomulikult ka seda, kus on kõige soodsam oma tehinguid teha. Vastates investorite ootustele, on SEB-s nüüd väärtpaberite hoidmine eraklientidele tasuta. Madalad tasud on eriti olulised alustavale investorile, kelle keskmine tehingumaht on pigem tagasihoidlik ning kelle portfelli tootlusest sööks tasud vastasel juhul suurema osa ära. On oluline siiski meeles pidada, et kuigi tehingute sooritamine on tasuta, ei vähene seejuures vajadus oma investeerimisotsused hoolikalt läbi mõelda.
Erik Laur
Kapitaliturgude maakler
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. SEB klientide eelistatuimatest Balti börsi ning muu maailma aktsiatest koostatud näidisportfellid on arvestuslikud ning ei kajasta ühegi konkreetse kliendi portfelli. Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega. Eelmiste perioodide tootlus ei näita tulevast tasuvust. Tootluste arvutamisel ei ole arvesse võetud tehingutasusid, mis võivad väikeste tehingute korral positsioonide ja portfelli väärtust oluliselt mõjutada. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav finantsteenuse osutaja AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Allikas. SEB
