Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse perehüvitiste seadusesse ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemele ühtlane toitjakaotustoetus. Uuele süsteemile üleminek on planeeritud 1. oktoobrist 2026.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei sõltu loodava toetuse suurus edaspidi lahkunud vanema poolt välja teenitud vanaduspensionist ega pereliikmete arvust, vaid on lastele ühetaoline ja võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu. Toetuse suurus on 2026. aastal 343 eurot ja sellega samal ajal on võimalik taotleda ka töövõimetustoetust.
Hetkel kehtiva süsteemi kohaselt makstakse lapsele, kes on kaotanud ühe või mõlemad vanemad, toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Toitjakaotuspensioni suurus sõltub surnud vanema välja teenitud vanaduspensioni suurusest ja surnud vanema laste arvust, kellele toitjakaotuspension määratakse. Nõutava pensionistaaži puudumisel on lapsel õigus toitja kaotuse korral rahvapensionile, kui surnud vanem on elanud vähemalt aasta enne oma surma Eestis. Eeltoodu tõttu on lastele makstav toitjakaotuspension väga erineva suurusega ega toeta paljudel juhtudel lapsi piisavalt. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered.
Uue süsteemiga makstaks toetust kuni 19-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Võrreldes varasemaga laieneb ka toitjakaotustoetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring.
Kõik alla 24-aastased lapsed ja noored, kellele on enne 1. oktoobrit 2026. aastal määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel toitjakaotuspension ja kelle pension on kõrgem kui määratud toetuse summa, saavad ka edaspidi toetust endises summas. Kui aga senine toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui kehtima hakkav toetus, hakkavad nad toetust saama 2026. aasta 1. oktoobrist 343 eurot.
Uusi pensione toitja kaotuse korral riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel alates 1. oktoobrist 2026 enam ei määrata. Küll määratakse ja makstakse edasi eriseaduste alusel makstavaid toitjakaotuspensione, seega, antud muudatused eripensione ei puuduta.
Toitjakaotuspensionide muudatuste käigus jätkatakse varem määratud pensionide maksmist leskedele kuni eelnevalt määratud tähtajani. Nii näiteks vanaduspensionieas olevale lesele, kes saab toitjakaotuspensioni, makstakse seda edasi tähtajatult. Osalise või puuduva töövõimega lesele makstakse pensioni edasi kuni kehtiva töövõime otsuse lõpptähtajani. Uue töövõime otsuse korral makstakse talle Töötukassa kaudu töövõimetoetust. Terveks tunnistamise korral lõppeb ka õigus toetusele.
Toitjakaotuspensionide reformimise käigus otsustati teha muudatus ka lapseootel naistele, kes ei tööta ja kelle lapse teine vanem on surnud. Edaspidi on neil võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Nimetatu eelduseks on asjaolu, mittetöötaval rasedal emal on piisavalt keeruline leida tööd, seetõttu makstakse neile vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse sündi. Alates lapse sünnist on neil jätkuvalt õigus vanemahüvitisele.
