Eesti Kaubandus-Töötuskoda tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi.
Ettepanek on tingitud hiljutisest Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt kohus leidis, et iganädalasele puhkeajale tuleb lisada ka igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi. Seega pikeneb katkematu puhkeaeg igapäevase puhkeaja ehk 11 tunni võrra. Enne eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu otsust oli Eestis aastaid kehtinud tõlgendus, et graafikuga töötajale tuleb tagada kord seitsme päeva jooksul vähemalt 36 tundi katkematut puhkeaga ning muude töötajate osas vähemalt 48 tundi.
Euroopa Kohtu otsus mõjutab Eesti tööandjaid põhjusel, et Eesti on ELi direktiivi oluliselt rangemalt üle võtnud. Kui direktiivi kohaselt peab iganädalane puhkeaeg olema vähemalt 24 tundi, siis Eestis on see graafikuga töötajate puhul minimaalselt 36 tundi ja muudel töötajatel 48 tundi.
Euroopa Kohtu otsuse tulemusena peavad tööandjad, kelle juures töötab graafikuga töötajaid, muutma olulisel määral tööajakorraldust ja muid ettevõttesiseseid kordasid. Antud otsus mõjutab peamiselt neid tööandjaid, kus töötajad töötavad graafiku alusel. Mõjutatud tööandjate ring on valdkondade lõikes väga lai, näiteks kaasneb muudatusega negatiivne mõju järgmistele valdkondadele: tööstus, kaubandus, majutus, toitlustus, meditsiin, riigikaitse, ühistransport, logistika, jäätmekäitlus, kinnisvarahooldus ja ka muude teenuste osutamine.
“Paljud tööandjad on andnud meile teada, et nad peavad palkama uusi töötajaid, sest tõlgenduse muutuse tõttu ei ole enam võimalik sama tööd olemasolevate töötajatega ära teha. Tööandjad on rääkinud ka vajadusest võtta tööle uusi vahetusi. Sellega kaasnevad aga täiendavad tööjõukulud ja lisaks ühekordsed kulud töötajate värbamise, väljaõpetamise ning täiendavate töövahendite, tööriiete ostmisega,“ tõi mitmeid probleeme esile Eesti Kaubandus-Töötuskoja peadirektor Mait Palts, lisades veel, et tööandjatel on väga keeruline kui mitte võimatu uusi töötajaid palgata, sest neid ei ole kuskilt võtta.
