Töötukassa nõukogu arutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaani lisada riigieelarvest töötukassale 50 miljoni euro ulatuses lisakulusid. Nõukogu ei nõustunud kavaga, kuid ministeerium plaanib sellega siiski edasi minna.
Majandusministeeriumi koostatud eelnõu eesmärk on ühendada otse riigieelarvest tulev töötutoetus ja töötukassa poolt makstav töötuskindlustushüvitis. See muudatus tähendaks töötukassa kulude suurenemist ja tekitaks eelarvesse praeguste arvutuste järgi 45–50 miljoni euro suuruse augu.
“50-miljoniline lisakulu mõjutab kindlasti oluliselt meie eelarvepilti ja edasist tegevust, nii et peame siin olema täpsed,” ütles töötukassa juht Meelis Paavel.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sõnul on eelarve täitmise võimalusteks kas töötuskindlustusmakse tõstmine või töötukassa kulude ülevaatamine. “Laias laastus on kaks võimalust: kas tõsta töötuskindlustusmakset või siis vaadata töötukassa sisse, millised on erinevad võimalused seal – kas reservide kasutuselevõtt, prognooside ülevaatamine või teenuste kärpimine, mida võib-olla ei peeta nii otstarbekaks,” rääkis Riisalo.
Ametiühingute ja tööandjate esindajate sõnul arutati töötukassa nõukogus läbi kõik erinevad võimalused, kuid kindlale kokkuleppele ei jõutud. Nad ei toeta töötuskindlustusmakse tõusu ega ole ka õhinal reservide kulutamisest või teenuste kaotamisest.
“See on kõige muret tekitavam, sest halveneb olukord, millega neid töötuks jäänud inimesi tööturule tagasi aidatakse,” ütles ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.
Töötukassa nõukogu juhi Aaro Lode sõnul nõukogu plaani ei toeta. “Kui me hakkaks pikaajaliselt reservidest raha võtma, siis ühel hetkel saab meil ka raha otsa ja siis on paratamatult see maksutõus. Selles suhtes me seda ideed ei toeta. Oleks see väga lühiajaline, me räägime siin võib-olla aastast – siis oleks kuidagi mõeldav. Aga üle selle läheb see ikkagi väga kiiresti raha põletamiseks,” rääkis Lode.
Varem on ühe kokkuhoiumeetmena välja pakutud uue toetuse väljamakseperioodi vähendamist. Samuti on leitud, et üle tuleks vaadata hüvede kriteeriumid, mis aga ei tähenda ilmtingimata toetuse saajate vähenemist.
“Need inimesed, kes on aastaid või isegi aastakümneid maksnud töötuskindlustusmakset, kuid lahkuvad omal soovil või poolte kokkuleppel, ei kvalifitseeru praegu töötuskindlustusmaksele. Siin ongi ennekõike arutelu tööandjatega. Ametiühingud loomulikult sooviksid, et see pool oleks võimalikult helde,” sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Riisalo.
Praegu pole veel selge, milline saab olema töötukassa reformi lõplik versioon. Reform peaks rakenduma järgmise aasta suvel. Osapooled on avaldanud soovi reformi edasi lükata, kuid riik kavatseb sellega siiski samas tempos edasi liikuda.