Selle aasta alguse tööturu näitajates peegeldus majanduslanguse mõju, kuid varasemate kriisidega võrreldes on see olnud mõõdukam. Tööpuuduse kasvu taga võib näha pigem suurt tööjõus osalemist ja tööealiste inimeste arvu kasvu, hõive on kahanenud vähesel määral. Aeglustuv, kuid endiselt kiire palgakasv peegeldab kiire hinnakasvu aja palgatõuse. Kui nõudlus toodangu järele kasvule pöördub, saavad Eesti ettevõtted olemasolevate töötajate abiga tootmist taas suurendada.
Selle aasta esimeses kvartalis suurenes tööpuudus majanduslanguse mõjul 7,8%ni, mis on lähedal koroonaviiruse kriisi ajal nähtule. Kõrge töötuse määr peegeldab paljuski kõrget tööjõus osalemise määra ja sisserändest tulenevat tööealiste inimeste arvu kasvu. Hõive on majanduslanguse tulemusel vähem kahanenud kui eelmiste kriiside ajal, kuid samas pole majanduse nõrk seis soosinud uutele tulijatele töökohtade loomist. Tööjõu-uuringu järgi vähenes hõive esimeses kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 0,5%, registriandmete järgi mõnevõrra enam – töösuhteid oli töötamise registri järgi 2% vähem ja deklareeritud palka sai maksu- ja tolliameti andmetel 1,1% vähem inimesi kui aasta eest. Kriisist enam pihta saanud tegevusaladel, näiteks töötlevas tööstuses, ehituses ja transpordisektoris, on töökohti vähemaks jäänud suuremal määral.
Palgakasv on aeglustumas, kuid osutus esimeses kvartalis 8,8% juures siiski hoogsaks. Maksu- ja tolliameti andmed aprilli kohta viitavad palgakasvu edasisele aeglustumisele. Esimeses kvartalis aeglustus palgakasv kõige enam kohalike omavalitsuste haldusalas, sest haridustöötajate palgatõus on sel aastal märksa väiksem kui eelmisel aastal. Kuna tervishoiuvaldkonnas jõustuvad palgalepped teises kvartalis, on seal palgakasvu aeglustumine alles ees. Keskmine brutokuupalk ulatus statistikaameti hinnangul esimeses kvartalis 1894 euroni. Kuigi ka erasektoris annab palgakasvule hoogu miinimumpalga jõuline tõus, peaks endiselt nõrk majanduskeskkond, kahanev tootlikkus ja pidurduv hinnakasv palgakasvu üldiselt siiski pidurdama.
Ettevaates on oodata pigem aeglast tööpuuduse vähenemist, sest majanduslanguse kestel suhteliselt tugevaks jäänud hõivet silmas pidades peaks ettevõtetes tööjõudu tootmise suurendamiseks ilma lisajõudu värbamata esialgu jätkuma. Tööandjate ootused hõive kasvamiseks püsivad pigem tagasihoidlikud ka konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi. Pikemas perspektiivis annab viimaste aastate tööjõu kasv võimaluse luua juurde töökohti ning suurendada Eesti majanduse mahtu.