Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin jagas Vikerraadio hommikusaates muret, et aasta alguses on märkimisväärselt tõusnud tules hukkunute arv, mille peamiseks põhjuseks on kodudes suitsetavate ja alkoholi tarvitavate inimeste hooletus. Usin toonitas, et ohvrite profiil on jäänud muutumatuks: enamasti on tegemist vanemate inimestega, kellel võib esineda ka puue, ja tihtipeale on suitsuandur eemaldatud või rikkis, mis lubab siseruumides suitsetada.
Usin rõhutas, et hukkunute seas pole enam soolist vahet – kui varem olid enamasti ohvriteks mehed, siis nüüd on olukord tasakaalustunud. Samuti tõi ta välja, et tulesurmade üheks suuremaks põhjuseks on lahtise tule, näiteks küünalde, hooletu kasutamine.
Erilist muret tekitab asjaolu, et viimase aja tulekahjude arv on võrreldes varasemate aastatega kahekordistunud, eriti must oli veebruar, mil aset leidis kaks mitmikhukkunutega tulekahju. Probleem ei seisne külmades ilmades, vaid inimeste teadlikkuses ja vastutustundes. Hoolimata riigi pakutavast abist küttesüsteemide ja elektriseadmete parandamisel, ei pruugi inimesed seda vastu võtta ega oma käitumist muuta.
Usin tõi esile, et paljudes kodudes on suitsuandurid eemaldatud või need ei tööta korralikult, mis on suur riskifaktor. Sel aastal on tulekahjudes hukkunud 18 inimest, pool neist hooletu suitsetamise tagajärjel, ja peaaegu kõigil juhtudel oli suitsetamist takistav suitsuandur eemaldatud.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kus hukkus kuus inimest, ning vaadates tagasi viimase kümne aasta statistikale, on selge, et teadlikkuse tõstmine ja ennetustöö on endiselt kriitilise tähtsusega, et vähendada selliste traagiliste juhtumite arvu.
