Tsiteerides Jaanus Harrot: „Me elame uimastite ajastul, uimastid on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees“. Kuigi aina enam räägitakse uimastite tarvitamisega seotud ohtudest ja tagajärgedest, on uimastid tänapäeva maailmas lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine levinud. „Uimasti“ on vaid üks termin, kuid selle taga peitub tuhandeid eri aineid ja mitmesuguseid tarvitamise eesmärke ja mustreid – varieerudes nendega korra eksperimenteerimisest, episoodilise tarvitamiseni või väljakujunenud sõltuvuseni välja.
Uimastite maailm on kirju, kuid neil kõigil on mõju inimese kehale ja tajule
Uimastite all mõeldakse nii seaduslikke (alkohol, nikotiin) kui ka ebaseaduslikke uimasteid. Kuigi uimastite variatsioone on hoomamatult palju, mõjutavad nad kõik suures plaanis inimese närvisüsteemi toimimist, enesetunnet, käitumist ja ümbritseva maailma tajumist. Uimastite liigitusi on mitmesuguseid, kuid tänapäeval peetakse kõige ülevaatlikumaks lähenemiseks uimastite rühmitamist aine mõju järgi inimese kehale ja tajule. Kokku eristatakse kuute peamist uimastikategooriat, mille alla kuulub aastakümneid tuttavatele uimastitele lisaks ka suur hulk uusi psühhoaktiivseid aineid, mille mõju ja lühi- ning pikaajalised tervisemõjud on teadmata.
Kuus peamist ainete kategooriat aine mõju järgi on:
tunnetust ja taju muutvad ained (dissotsiatiivid ja psühhedeelikumid)
mitme uimasti mõju tekitavad ained (kannabinoidid)
eufooriat tekitavad ained (opioidid)
pärssiva toimega ained (depressandid)
suhtlemis- ja empaatiavõimet suurendavad ained (empatogeenid)
ergutava toimega ained (stimulandid).
Vaata narkootikumide täpsemat liigitust jooniselt.
Kui levinud on erisuguste uimastite tarvitamine Eestis?
Uimastite tarvitamise puhul on sageli tegu sotsiaalselt mitteaktsepteeritava või ebaseadusliku käitumisega, seetõttu on keeruline uurida nende tarvitamise levimust. Isegi täiskasvanutele seaduslike uimastite puhul nagu nikotiin ja alkohol, ei soovi inimesed alati anda tõetruud vastust tarvitatavate koguste või sageduse kohta. Seetõttu tehakse uimastite tarvitamise levimuse kohta parema ülevaate saamiseks erisuguseid uuringuid, mille tulemusi omavahel võrreldakse ja kõrvutatakse.
Üks kaudne, kuid keemiliselt objektiivne meetod uimastite tarvitamise hindamisel on piirkondlikud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes. Tallinna 2019−2023. aasta reoveeuuringute põhjal saab aastate lõikes täheldada järjest suurenevaid nikotiini, kanepi ja kokaiini kontsentratsioone, stabiilsel tasemel amfetamiini ja vähenevaid alkoholi, MDMA ja metamfetamiini koguseid reovees.
Reoveeuuringus on avastatud ka uusi psühhoaktiivseid aineid nagu α-PVP ja viimasel aastal ka protonitaseeni. Metoodiliselt on reoveeuuring hea indikaatormeetod uimastite tarvitamise ja uute trendide tuvastamiseks, kuid selle põhjal ei ole võimalik hinnata uimastite tarvitajate hulka. Tulemuste põhjal saab küll arvutada keskmised tarvitatud annused reovees, kuid järeldusi tarvitajate hulga ega profiili kohta ei ole nende andmete põhjal võimalik teha. Tarvitajate arvu hindamiseks oleks vaja võimalikult täpset infot uuringu ajahetkel piirkonnas viibinud inimeste hulga kohta, mida aga sise- ja välisturismi tõttu ei ole võimalik saada.
Naiste alkoholitarvitamine on suurenenud, noored joovad alkoholi vähem
Selleks, et saada paremini aru uimastitarvitamise levimusest elanike seas, uurime rahvastikupõhiste küsitlusuuringutega noorte ja täiskasvanute käitumist. TAI elluviidud 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eestis 20% 16−64-aastastest inimestest alkoholi liigtarvitajad, kusjuures 16% inimestest tarvitab alkoholi tervist ohustaval tasemel[1]. Viimase kümne aasta jooksul ei ole liigtarvitajate osatähtsuses suuri muutusi olnud, kuid sugude lõikes näeb meeste tarvitamise vähenemist ja naiste puhul pigem kerget suurenemist. Näiteks on aastatega naiste seas hüppeliselt suurenenud mõne korra nädalas või sagedamini veini tarvitavate naiste osatähtsus (4% juurest 11%-ni).
Mõned korrad nädalas või sagedamini alkoholi tarvitanud 16-64-aastased naised alkoholi tüübi järgi 2000−2022. Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2000−2022.
Positiivse uudisena saab aga välja tuua noorte alkoholitarvitamise, mille puhul on näha langustendentsi. Tuginedes TAI elluviidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele, on viimase kümne aasta jooksul 11–15-aastaseste noorte seas vähenenud nii elu jooksul alkoholi tarvitamise näitaja (50% vs 34%) kui ka kaks või enam korda purjus olemise näitaja (26% vs 9%).
Õiged otsused tubakapoliitikas on vähendanud tavasigarettide tarvitamist
Tänu järjepidevale tubakapoliitikale on tavasigarettide tarvitamises olnud viimase kümne aasta jooksul oluline langustendents. Kui 2022. aastal tarvitas 16−64-aastastest sigarette 16% (mehi 21% ja naisi 12%), siis võrdlusena 2012. aastal 27% (mehi 37% ja naisi 18%). Rõõmustamiseks ei ole paraku suurt põhjust, sest viimase paari aastaga on jõudsalt suurenenud alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamine ja seda just nooremas vanuserühmas.
Võrreldes täiskasvanud elanikkonnaga, on 16−24-aastaste seas kordades rohkem nikotiinipatjade, huuletubaka ja e-sigarettide tarvitamist. Tubakatööstuse esialgse sõnumi kohaselt olid alternatiivsed tooted mõeldud tubakast järkjärguliseks loobumiseks, kuid aeg on näidanud, et tegu on pigem toodetega, mis aitavad uuel põlvkonnal tarvitamisega alustada. E-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine on eriti populaarne just noorte tüdrukute hulgas ja 2021/2022. õppeaasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et noored alustavad nikotiini tarvitamist just e-sigarettidest üha enam.
Ebaseaduslike uimastite tarvitamine näitab kasvutrendi
Kui alkoholitarvitamise puhul on osati näha ka langustrende, siis ebaseaduslike uimastite ehk narkootikumide tarvitamine näitab pigem kasvutrendi. Praegu veel ei ole kättesaadavad kõige hilisemad, 2023. aasta täiskasvanud elanike narkootikumide tarvitamise näitajad[2]. Viimasele, 2018. aasta täiskasvanud elanike uimastitarvitamise uuringule tuginedes oli veerand täiskasvanutest elu jooksul tarvitanud narkootikume, kusjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. Kõige sagedamini tarvitavad ained on eelkõige kanep, millele järgnesid stimulandid (amfetamiin, ecstasy ja kokaiin).
Värskeimad põhjalikud andmed noorte narkootikumide tarvitamisest pärinevad TAI 2021. aastal tehtud uuringust „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“. Tulemustest selgus, et 31% noortest (vanuses 14–18) on tarvitanud elu jooksul mõnda narkootikumi, neist 75% on teinud seda korduvalt. Kuigi võrreldes eelmiste uuringuaastatega ei olnud narkootikume tarvitanud noorte osatähtsus muutunud, oli järsult suurenenud narkootikumide korduv tarvitamine. Kõige enam levinud narkootikumid olid kanep ja sissehingatavad ained (liimid, lakid lahustid jne). Küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul tarvitas kanepitooteid 7% ja muid narkootikume 3% noortest. Uuringu valim lubab võrrelda tavakoolide õpilaste tarvitamist kutsekoolidega, kus viimase näitajad olid erisuguste uimastite tarvitamise vaatest palju kõrgemad.
Positiivne aga on, et enamik Eesti noori ei tarvita uimasteid: 69% 14−18-aastastest noortest ei ole oma elu jooksul proovinud narkootikume, 66% 11−15-aastastest ei ole tarvitanud alkoholi, 81% tavasigarette ning 71% noortest pole tarvitanud ka e-sigarette.
Uimastite tarvitamine tekitab lubamatult suurt kahju Eesti ühiskonnale ja inimestele
Kuigi suur osa inimestest, kes elu jooksul uimasteid proovib või tarvitab, ei satu tarvitamise tõttu probleemidesse, on uimastite tarvitajate seas alati neid, kes vajavad abi ja tuge just uimastitarvitamisest põhjustatud probleemide tõttu. Uimastitarvitamisest põhjustatud haigustele ja tarvitamise tagajärjel juhtunud õnnetustele lisaks toob uimastite tarvitamine kaasa ka surmajuhtumeid.
Alates 2019. aastast on pärast pikka langusperioodi hakanud jõudsalt suurenema alkoholitarvitamisega seotud haigustest põhjustatud surmad ja alates 2022. aastast ka narkootikumidega seotud mürgistussurmad. 2022. aastal kaotas Eesti surma põhjuste registri andmetel 753 inimest elu alkoholi tarvitamise ja 80 inimest narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootikumidest põhjustatud mürgistuse tõttu surnud inimeste keskmine vanus on viimastel aastatel olnud 37 eluaastat, kusjuures noorimad ohvrid on 17−18-aastased.
Eesti on väga väike riik, kes ei saa omale lubada noorte tööealiste ja reproduktiivses eas olevate inimeste hukkumist ja uimastisõltuvusese tagajärjel mittetoimivaid perekondi ja õnnetuid lapsi. Iga inimene on oluline ja meeles tuleb pidada, et uimastitega seotud haigestumised ja surmad on tegelikult välditavad. Uimastitarvitamise vähendamiseks ja uimastitarvitamisega seotud haiguste ning üledoosisurmade ennetamiseks peab riik panustama toimivasse uimastipoliitikasse toimiva ennetustegevuse, ravi-, abi- ja tugiteenuste kättesaadavuse ning seire- ja hindamistegevuse kaudu pidevalt.
Artikkel põhineb Katri Abel-Ollo 14.11.2023 tervisedenduse konverentsi „Uimastid – väljakutsed ja lahendused“ ettekandel
