Ida-Virumaa on elanike arvu poolest suuruselt kolmas maakond Eestis, piirkonnana mitmekesise looduse ja põneva tööstustaustaga. Maakonna sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustav statistika annab paraku mitme näitaja puhul aimu mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega.
Järgneva aastakümne üks olulisemaid ülesandeid maakonnas on saada hakkama kahaneva ja vananeva rahvastikuga ning minna üle kliimaneutraalsele majandusmudelile, et asendada põlevkivisektor samaväärset tööhõivet ja palgataset pakkuva mitmekesise hõivega. Suhteline vaesus ja sellest tulenev vilets elukvaliteet on teravam probleem Ida-Virumaa linnades.
Ida-Virumaa arenguväljakutsed nõuavad jätkuvalt riigi suuremat tähelepanu ning nendega tegelemiseks kasutatakse spetsiifilisemaid sekkumisi. Üldjuhul proovitakse mingi regiooni arengut ergutada erinevate Euroopa Liidu või riiklike toetustega, rakendades üleriigilistes toetustes eriomaseid tingimusi või suunates toetusi konkreetsele piirkonnale. Ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on välja töötanud mitu toetusskeemi, mida saab kasutada ainult Ida-Virumaal või mille puhul arvestatakse toetuste andmisel Ida-Virumaa erisustega.
Blogipostituses toovad Andres Heldring, Julia Troitskaja ja Kaire Luht regionaalarengu osakonnast mõned konkreetsed näited Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetustest, mida antakse Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Maakonna arengustrateegia
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035 visiooni järgi tuleb maakonnas arendada teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel välja kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Samuti on ootus, et maakonna elukeskkond muutuks veelgi inimkesksemaks ning kaasaegsemaks ja selles toimuks aktiivne haridus-, töö-, kultuuri- ja spordielu.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antavate Ida-Virumaa arenguks suunatud toetuste maht aastatel 2014–2027 on ligi 160 miljonit eurot. Sellest moodustavad perioodi 2014–2020 struktuurifondide regionaalarengu toetused 55 miljonit eurot ja aastate 2018–2027 Ida-Viru programm 29 miljonit eurot; Õiglase Ülemineku Fondi rahadest toetatakse piirkonda 31,7 miljoni euroga ning perioodi 2021–2027 struktuurifondide regionaalarengu rahadest 45 miljoni euroga.
Heino Lipu nimeline staadion Jõhvis. Foto: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Perioodi 2014–2020 struktuurifondide toetused
2023. aastaga jõudsid perioodi 2014–2020 struktuurifondidest toetatud regionaalarengu meetmete projektid lõpule. Veel detsembris tehti viimased pingutused nii Aidu veemaa kui ka Narva linna Stockholmi platsi kasutusvalmis seadmiseks.
Ida-Virumaale eraldas riik regionaalseid toetusi peamiselt läbi kahe toetusmeetme: piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ja suuremate linnapiirkondade arendamine. Nende meetmete kaudu jõudis piirkonda kokku 55 miljonit eurot toetusi, mille abil viidi ellu 55 projekti. Need projektid võib laias laastus jagada neljaks.
Ida-Virumaa linnade avalik ruum ning säästva liikuvuse arendamine (u 31,5 mln eurot). Nendeks projektideks on näiteks Narva linnas raekoja hoone ja seda ümbritsevate raekoja platsi ja Stockholmi platsi rekonstrueerimine; Jõhvi linnas hariduslinnakusse kaasaegsete teede ja platside, Muusika väljaku ning multifunktsionaalse staadioni rajamine; Kohtla-Järves Järve linnaossa uue spordihoone rajamine ning Ahtme keskväljakule ja promenaadile uue ilme andmine. Kiviõli linna ehitati uus keskväljak ning Sillamäe linna rannapromenaad; Narva ja Narva-Jõesuu linna vahele rajati kergliiklustee.
Tööstusalade arendamine ja ettevõtete tööstusinvesteeringute toetamine Ida-Virumaal (7,7 mln eurot). Tööstusalasid rajati või arendati Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis, mis perspektiivis annab võimaluse kümnete uute ettevõtete asumiseks tööstusalale ja tuhandete töökohtade loomiseks. Ettevõtetesse tehtud tööstusinvesteeringute tulemusel tekib juurde u 100 uut töökohta. Hea näide on Betoonimeister Jõhvi AS – selles projektis kasvab investeeringu tulemusel ettevõtte tootmisvõimsus ja tekivad uued konkurentsieelised (katkematu tootmisahel, funktsionaalse innovaatilise eritehnika kasutamine objektil).
Turism ja külastuskeskkond (12,5 mln eurot) – näiteks Aidu karjääri rajatud veespordi- ja vabaajakeskus, Kiviõli seikluskeskus ja Narva piirikindluse arendamine, Ida-Viru turismiklastri tegevus maakonna turundamiseks ja ööbimiste arvu kasvatamiseks.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse arendusprojektid (1,3 mln eurot) piirkondliku ettevõtluskeskkonna parandamiseks, ettevõtlikkuse tõstmiseks ja hariduse ning ettevõtluse ühte sammu käitamiseks ning põlevkivi kompetentsikeskuse tegevuse toetamine ja kompetentsikeskuse koostööprojektide toetamine põlevkivi tõhusamaks väärindamiseks (1,9 mln eurot).
Narva raekoda. Foto: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Perioodi 2021–2027 struktuurifondide toetused
Linnapiirkondade arengule suunatud meetmed
Euroopa Regionaalarengu fondi meetmetest suunatakse ligemale 25,5 miljonit eurot toetusi Ida-Viru linnapiirkondade elukeskkonna arendamisele. Need kõige suurema rahvaarvu ning rahvastikutihedusega piirkonnad Ida-Virumaal on Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosa, Jõhvi linn, Jõhvi küla, Toila valla Järve küla, Narva linn ja Sillamäe linn.
Selle toetusskeemi puhul on projektide valik juba Euroopa Liidu reeglite kohaselt delegeeritud kohalikule tasandile. Kokku kutsutud piirkondlikud hindamiskomisjonid moodustavad tegevuskavad projektidest. Linnapiirkonna hindamiskomisjonid on ka juba moodustatud ning õige pea võib oodata infot, millised elukeskkonna arendamisse panustavad projektid tegevuskavadesse välja valitakse.
Kokku oli avatud neli vooru Narva, Sillamäe ja Jõhvi/Kohtla-Järve ning Ida-Virumaa linnapiirkondade ühise tegevuskava koostamiseks. Linnapiirkondade elukeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks esitatud ettepanekute valdkond on lai ja hõlmab projekte kergliiklusteedest üürimajadeni välja. On pikalt räägitud, et maakonna vananev elamufond on üks suuremaid pidureid Ida-Virumaale jäämiseks või tulemiseks. Uued üüripinnad lihtsustaksid kolimisotsuste tegemist olukorras, kus maakonna ettevõtluskeskkonna uuendamisel on iga inimene oluline. Seetõttu on hea tõdeda, et erasektor on väljakutset vastu võtmas ning piirkonda ollakse valmis riigi toel arendama kaasaegseid ja kvaliteetseid üüripindu.
Elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
Ida-Virumaa piirkonna arendamisse panustab ka elu- ja ettevõtluskeskkonna meede PEEK, kus esimene taotlusvoor on juba läbi viidud ning esimesed projektidki välja valitud.
Toetust sai SA Narva-Jõesuu sadama projekt „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arenduseks“, mille keskseks lüliks on Narva-Jõesuu muuli renoveerimine (toetus ligemale 3 miljonit eurot).
Teine maakonna seisukohast oluline toetust saanud projekt on Ida-Viru Ettevõtluskeskuse „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine“. Ida-Virumaa turismiklaster tegutseb järjepidevalt, et kasvatada maakonnast atraktiivseim turismisihtkoht Eestis ja saavutada aastas miljon ööbimist aastaks 2035. Kolmeaastase projekti raames on kavas siseneda jõulise turundusega Soome ja Läti turule ning kasvatada ööbimiste arvu 20 000 võrra ja elamustoodete arvu 10 võrra aastas. Toetus projektile on kokku u 1,7 miljonit eurot.
Avalike teenuste ajakohastamine
1. aprilliks esitasid kohalikud omavalitsused ja regionaalsed vee-ettevõtted taotlused avalike teenuste ajakohastamise toetusmeetmesse. Ida-Virumaa taotlusvooru eelarve on 3,5 miljonit eurot. Rahastusotsuseid on oodata lähikuude jooksul.
Maakondliku arenduskeskuse tegevuse toetamine
Piirkonna ettevõtete arengupotentsiaali toetamiseks viib Ida-Viru Ettevõtluskeskus aastatel 2024–2029 läbi tegevusi mikro-, väikese ja keskmisega suurusega ettevõtete nõustamiseks, võrgustamiseks ning nende töötajate oskuste arendamiseks nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse valdkonnas. Ida-Viru maakondliku arenduskeskuse tegevust toetatakse kuue aasta jooksul 1,1 miljoni euroga, sh täiendab välisrahastust riiklik kaasfinantseering.
Peipsi rannaäär. Foto: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Õiglase Ülemineku Fondi toetused
Õiglast üleminekut toetavad tegevused on plaanitud rohepöörde elluviimise negatiivsete mõjude vähendamiseks ja Ida-Virumaale uue arenguperspektiivi andmiseks.
Toetused elanikkonna sidususe parandamiseks ja kohaliku identiteedi tugevdamiseks
Ülemineku kontekstis on ettevõtluse, tööalaste oskuste ja tööturu arendamise kõrval olulisel kohal ka inimeste sotsiaalse aktiivsuse toetamine, kuuluvustunde ja identiteeti tugevdamine, põlvkondadevahelise järjepidevuse hoidmine ning Ida-Viru piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamine. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, võimaldades elanikel kodanikualgatuste kaudu üleminekuprotsessis kaasa lüüa ja oma elukeskkonda paremaks muuta.
2023. aasta novembrist on avatud võimalus taotleda toetust Ida-Virumaaga seotud projektidele, mis aitavad parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis. Projektidega tuleb pakkuda sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda.
Meede on mõeldud eelkõige kohalikele kogukondadele, kuid toetust saavad taotleda ka teised, regiooni arengusse panustavad organisatsioonid.
Toetatakse tegevusi, mis on suunatud sotsiaalse ettevõtluse arendamisele, keskkonnateadlikkuse edendamisele või kohalike noorte ja vabatahtlike initsiatiivide toetamisele. Lisaks on meede suunatud kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamisele, näiteks endiste tööstusobjektide heakorrastamisele ja avalikes huvides kasutusele võtmisele või kohaliku pärandile pühendatud näituste ja muude ürituste korraldamisele ning sellega seotud visuaalide loomisele.
Huvi meetme vastu on suur ja esimesed rahastusotsusedki tehtud. Täpsemalt saab nende toetuste kohta lugeda Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kodulehelt.
Palju ei ole enam jäänud aega suurprojektide ning keskmise suurusega projektide taotluste esitamiseks. Suurprojektide voor lõpeb selle aasta 31. mail ja keskmiste projektide esimene voor 25. aprillil.
Märtsist maini korraldatakse Ida-Viru maakonna kõikides omavalitsustes väikeprojektide töötube, mille raames aidatakse kujundada projekti ideed ning jagatakse praktilisi tööriistu ja häid näpunäiteid projektide sisustamiseks. Töötubadesse saab registreeruda Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kodulehel.
Ahtme promenaad. Foto: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Projektitoetused roheülemineku mõjude leevendamiseks omavalitsustele
Roheülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Virumaa omavalitsustele mõeldud toetusskeemis kinnitas regionaalminister vaid mõni nädal tagasi kohalike omavalitsuste investeeringute kava, kuhu kuuluvad seitsme Ida-Viru omavalitsuse projektid.
Investeeringute kavasse valitud projektid panustavad sellesse, et Ida-Virumaa omavalitsused saaksid paremini kohaneda Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega, sealhulgas tegeleda tulubaasi vähenemise probleemidega ning rahuldada avalike teenuste ajakohastamise vajadust. Toetust saanud projektid aitavad läbi energiatõhususe ning teenuste ümberkorralduse hoida kokku omavalitsuste püsikulusid ja kohandada teenuseid muutuva keskkonnaga.
Investeeringute kavasse nimetatud projektide omanikel on nüüd aega 30. aprillini, et esitada täpsustatud taotlus Riigi Tugiteenuste Keskusele ja asuda ehitustööd ette valmistama. Enamik projektides ettenähtud töid ja tegevusi on kavandatud aastateks 2024 ja 2025. Uued või rekonstrueeritud hooned peavad valmis saama 2026. aasta alguseks.
Näiteks Narva-Jõesuu linnavalitsus plaanib toetuse eest ehitada lasteaia amortiseerunud hoone asemele uue, A-energiatõhususe klassiga maja. Uus hoone on energiatõhus, hea ligipääsetavusega nii lastele kui ka vanematele ja võimaldab uue ruumiprogrammiga rakendada uudseid õppemeetodeid.
Toila vald kavandab Voka alevikku nüüdisaegset kogukonnakeskust. Vana, ebamõistlikult suure pinnaga hoone lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus kogukonnamaja, kus on raamatukoguruumid, saal ürituste läbiviimiseks ja toad seltsidele.
Öökino seanss Sillamäel, august 2022. Foto: Piia Tamm
Toetused riigieelarvest
Maakonna arengustrateegia eesmärkide täitmiseks suunatud toetused
Ida-Virumaa arengu suunamiseks on koostatud mitmeaastane maakonna arengustrateegia. Selles on analüüsitud erinevaid teemavaldkondi ning välja toodud omavalitsuste ühised eesmärgid ja viisid, kuidas nendeni jõuda.
Riik aitab saavutada maakonna arengustrateegiates seatud eesmärke, eraldades selleks perioodil 2024–2027 maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest täiendavat toetust.
Toetusraha on mõistlik suunata sihitumalt maakonna arengustrateegia valitud valdkondadele, et saada sellega nähtavam mõju plaanitud tulemuste saavutamiseks. Selleks otsustasid ministeeriumi ja maakonna esindajad koostöös tõhusamalt toetada aastatel 2024–2027 strateegilisi eesmärke „Majandus ja ettevõtlus“ ning „Inimene“, aidates suurendada piirkonna atraktiivsust elukeskkonna parandamise ning mitmekesise ettevõtluse loomise kaudu.
Majanduse ja ettevõtluse valdkonna toetamine peab soodustama ettevõtluskeskkonna mitmekesistamist ühise turismiturunduse ning loomemajanduse arendamise kaudu.
Inimeste väärtustamiseks on plaanis tagada avalike hoonete ligipääsetavus erinevatele sihtrühmadele, et aidata luua maakonnas ühtset ja kättesaadavat teenuste võrgustikku.
Maakonna arengustrateegia toetusmeetme taotlusvoor on avatud ning ootame esimeste taotluste esitamist. Ida-Virumaale mõeldud toetuse summa neljaks aastaks kokku on ligikaudu 4,3 miljonit eurot.
Ida-Viru programm
Riigi toetused jätkuvad ka Ida-Viru programmi vahenditest, iga-aastase eelarvega 2,8 miljonit eurot.
2023. aastal sai meetmest „Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamine“ toetust neli projekti. Probleemsetes kortermajades omandisuhete lõpetamine ja korterelamute lammutamine saab teoks Toila vallas, Kohtla-Järve linnaosades, Lüganuse vallas ja Narva-Jõesuu linna territooriumil.
Jätkub ka iduettevõtete ökosüsteemi arendamine ning ka juba piirkonna kogenud ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus.
Toetust eraldatakse ka Viru filmifondi tegutsemiseks. Lisaks Ida-Viru võtteplatside filmides näitamisele on fondil ka väga pragmaatiline väljund – iga fondist välja makstud euro eest saadakse filmitootjatelt piirkonnas tagasi kolmekordses mahus tehtud kulutusi.
Kevadel on kavas välja kuulutada ka järjekordne taotlusvoor Ida-Virumaal üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks. Sel aastal kasvab taotlusvooru maht 400 000 euroni ning toetust ühe projekti kohta on võimalik küsida kuni 30 000 eurot.
Roheka veega järv Ida-Virumaal. Foto: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kokkuvõte
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala toetused Ida-Virumaale moodustavad vaid osa kogu rahast, mis riik piirkonna arendamisse suunab. Ilma kõigi asjaosaliste pingutuseta ei ole ka mõeldav ega võimalik jõuda regiooni arendamisel järele jõukamatele Tallinna ning Tartu regioonidele ega pidurdada elanike väljavoolu nendesse piirkondadesse.
Riigi tegevustest Ida-Virumaa suunal ja nende senisest tulemuslikkusest saab lisainfot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
