Sotsiaalministeerium on otsustanud lõpetada senised sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused, kuna need ei vasta inimeste tegelikele vajadustele. Teenused kattuvad osaliselt olemasolevate tervishoiu- ja haridustugiteenustega, mistõttu ei paku need selget lisandväärtust. Tulevikus on plaanis rahastada rehabilitatsiooniteenuseid tervishoiueelarvest.
aastal kasutas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid 10 688 inimest, kellest 61% olid lapsed. Teenuseid pakuvad mitmed spetsialistid, sealhulgas sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid. Teenusele kulus 2022. aastal ligikaudu 16 miljonit eurot.
Ministeeriumi hinnangul esineb praeguses sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis mitmeid probleeme. Näiteks pakuvad samad spetsialistid teenuseid läbi mitme erineva süsteemi, tekitades dubleerimist. Laps võib saada näiteks logopeedi teenuseid koolist, perearstilt või rehabilitatsiooniteenuse kaudu, muutes abi saamise teekonna ebaselgeks.
Kristi Kähär, puuetega inimeste koja toetuste ja teenuste nõunik, rõhutas praeguse süsteemi ebaloogilisust ja koormavust inimestele. Ta tõi näiteks puudega lapse, kellele on keeruline leida vajalikke teenuseid. Ka Marilin Vaksman, rehabilitatsiooniasutuste liidu juhatuse esimees, tõi välja, et praegused asutused ei pääse ligi terviseportaalile, mis raskendab ülevaate saamist inimeste vajadustest.
Ministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks tulevikus teenuseid korraldama tervishoiusüsteem. See hõlmaks tervishoiuteenuste, nagu füsioteraapia ja psühholoogiline ravi, mahtude suurendamist. Tervishoiutöötajad, nagu perearstid või eriarstid, hindaksid inimeste abivajadust ja suunaksid neid õigete spetsialistide juurde.
Praegune kompleksteenuste süsteem on keerukas ja ei pruugi alati pakkuda inimestele vajalikke teenuseid. Tulevikus ei pea inimesel olema puuet, et saada vajalikku abi. See aitaks ka ajutiste rehabilitatsioonivajadustega inimesi.
Rehabilitatsiooniasutuste liidu ja puuetega inimeste koja esindajad on väljendanud heameelt süsteemi ülevaatamise üle, kuid on mures võimalike kitsaskohtade ja ebaselguste pärast. Näiteks pole veel selge, kuidas uus süsteem täpselt toimima hakkab ja kes hakkab inimesi teenustele suunama.
Ministeerium ootab huvigruppide tagasisidet sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule märtsi alguseni.
