Alkoholitarbimine Eestis on viimastel aastatel kasvanud, mida osaliselt seletatakse palgatõusu ja alkoholi hinna kasvu ebaproportsionaalsusega. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa märkis, et alkoholitarbimine hakkas taas kasvama alates 2019. aastast, pärast aastaid kestnud langustrendi. Selle tagajärjel on tõusnud ka alkoholist põhjustatud surmade arv.
Terviseminister Riina Sikkut viitas, et alkoholi hind pole kasvanud sama kiiresti kui palgad või teised hinnad. Näiteks kui kümme aastat tagasi sai kuupalga eest osta 60 pudelit viina, siis praeguseks on see number kasvanud 90-ni. Sellest tulenevalt on riigi eelarvestrateegias planeeritud tõsta alkoholiaktsiisi järgmistel aastatel igal aastal viis protsenti. Sikkut rõhutas, et see on mõõdukas tõus, mille eesmärk on vältida alkoholi muutumist elukalliduse tõusuga võrreldes üha odavamaks.
Lisaks Eestile on ka Läti ja Soome otsustanud tõsta alkoholiaktsiisi. Lätis kasvab kange alkoholi aktsiis kaheksa protsenti ja lahjemate jookide puhul kuni 20 protsenti. Soomes on paljude alkohoolsete jookide liitrihind juba praegu peaaegu kaks korda kallim kui Eestis.
