Värskest riigikantselei poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitlusest, milles osales 1252 inimest üle Eesti, selgub, et Eesti kodanike usaldus Riigikogu ja valitsuse suhtes on viimase aastaga kahanenud. Vastupidiselt on kohalike omavalitsuste ja presidendi vastu tundev usaldus jäänud enam-vähem samale tasemele, näitamata olulist muutust.
Detsembris 2023 toimunud küsitluse järgi väljendas Riigikogu suhtes usaldust 35% vastanutest, samas kui valitsuse puhul oli see näitaja 37%. Võrdluseks, aasta varem, detsembris 2022, usaldas Riigikogu 49% ja valitsust 52% küsitletutest, mis tähendab märkimisväärset langust usaldusnäitajates.
Kohalikud omavalitsused ja president püsisid usaldusväärsuse poolest stabiilsed. 2023. aasta detsembri seisuga usaldas omavalitsusi 65% ja presidenti 72% küsitletutest, võrreldes aasta varasema 69% ja 70%ga.
Huvitava leiuna tuli välja, et kõige madalam on usaldus Riigikogu ja valitsuse vastu 35–49-aastaste hulgas, kus vastavalt usaldas Riigikogu 29% ja valitsust 31% selle vanuserühma esindajatest.
Usaldus erines ka vastajate rahvuse lõikes. Eestlaste seas usaldas Riigikogu 37% ja valitsust 41%, samas kui muu rahvusest vastajate hulgas olid need näitajad vastavalt 31% ja 29%.
Kohalike omavalitsuste puhul rahvusest tulenev usalduse erinevus märkimisväärne ei olnud: eestlastest usaldas omavalitsusi 66% ja muust rahvusest vastajatest 63%.
Presidendi suhtes oli usaldus väga kõrge eestlaste hulgas (82%), ent oluliselt madalam muust rahvusest vastajate seas (50%), kellest 16% ei osanud oma arvamust avaldada ja 34% väljendas mitteusaldust.
Kokkuvõttes peegeldab uuring selgeid muutusi Eesti elanike usalduses erinevate riigi institutsioonide vastu, tuues esile vanuserühmade ja rahvusliku kuuluvuse mõju nendele hoiakutele.
