Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel seostatakse alkoholitarvitamist igal aastal 740 000 uue vähijuhtumiga kogu maailmas. Eestis haigestub nendesse haigustesse aastas keskmiselt 260 inimest ning sureb 162 – need on arvud, mis räägivad nii mõndagi eestlaste teadlikkuse kui ka harjumuste kohta. Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Keiu Paapsi ning alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel kinnitavad, et väga suureks murekohaks on just eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist.
Suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid
Kuigi alkoholi tarbimist mõjutavad erinevad tegurid nagu ühiskondlikud normid, tarvitamist soosiv keskkond või vaimse tervisega seotud probleemid, sõltub alkoholi tarvitamine suuremal määral sellest, kuivõrd kättesaadav ja nähtaval alkohol ühiskonnas on. „Palju sõltub ka sellest, milline on ümbritsevate inimeste tarbimiskäitumine. Enamasti tarvitatakse alkoholi meeldiva tunde ja lõõgastuse otsimiseks, vahel ka soovist unustada või masendust leevendada,“ rääkis Anneli Sammel.
Seejuures jääb vajaliku tähelepanuta, et alkohol on seotud vähiriskiga – kuna paljudel alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole, on väga suureks murekohaks eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist. TAI 2022. aastal läbiviidud uuring näitas, et rinnavähi ja alkoholi seost teadvustab vaid 11% Eesti naistest ning suu-, söögitoru- ja soolevähi seosest alkoholiga olid teadlikud 27% elanikest.
„Inimestel on õigus teada, et alkohol on seotud vähiriskiga. Suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid selle kohta, kui sageli, kui palju või kas üldse alkoholi tarvitada. Alkoholi tarvitamine on üks neist eluviisi valikutest, mille üle inimene ise saab otsustada ja mida on võimalik muuta,“ sõnas Sammel. Seetõttu on oluline teadvustada, et ükskõik millisel määral alkoholi tarvitamise vähendamine aitab haigestumise riski vähendada.
Vähi kõrval on probleemiks ka teised kroonilised haigused
Kui alkoholi liigtarvitamise puhul on kõige nähtavamad terviseriskid tavaliselt purju joomisest tingitud õnnetusjuhtumid, vägivald või kaugele arenenud sõltuvusprobleemid, siis uuringud näitavad, et märkimisväärse kahju ühiskonnale moodustab ka alkoholi tarvitamisega kaasnev krooniliste haiguste suur levimus.
„Levinud arusaam mõõdukast alkoholitarvitamisest kui normaalsest elustiili osast on loonud petliku ettekujutuse riskivabast alkoholitarvitamisest, kuid alkohol kahjustab tervist ka siis kui, inimene seda ise ei tunne. Elu jooksul ära joodud alkoholi kogus on aga otseselt seotud haigestumisega nii südame-veresoonkonna haigustesse kui vähki,“ tõdes Keiu Paapsi.
Teadaolevalt on alkohol seotud vähemalt 7 vähivormiga: nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Seejuures võib näha, et naistel on alkoholiga seotud vähkidest esikohal rinnavähk ning meestel soolevähk.
„Kuigi sageli arvatakse, et mõõdukas alkoholi tarvitamine on riskivaba, siis uuringud on näidanud, et vähirisk hakkab suurenema juba esimesest joogist. Teadaolevalt on 40% kõigist vähijuhtudest ennetatavad,“ sõnas spetsialist.
Samas ei ole vähk kaugeltki ainus haigus, mille riski alkohol suurendab – tõsisemate haiguste seast võib leida ka erinevad südame-veresoonkonna haigused (nt kardiomüopaatia), mitmed nakkushaigused (nt tuberkuloos, kopsupõletik), maksahaigused (nt maksatsirroos), neuropsühhiaatrilised seisundid (nt epilepsia), seedetrakti haigused (nt pankreatiit), diabeedi ja peaaju veresoonte haigused (nt insult). „Lisaks on oluliselt suurem erinevate vigastuste oht,“ lisas Paapsi.
Võluvitsa alkoholiga võitluses ei ole
Kuivõrd võitlus alkoholi liigtarvitamisega võib tunduda lõputu, on uuringud näidanud, et üht ja ainukest õiget lahendust tarvitamise vähendamiseks ei olegi – see on komplekt erinevatest lahendustest.
„Uuringud näitavad, et eelkõige on oluline luua keskkond, mis ei soodustaks alkoholi tarvitamist ehk piirama peaks alkoholi füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust. Siin on kõige suuremad võimalused riigil, kelle võimuses on reguleerida alkoholi reklaamimist, müümist ja hinda,“ kinnitas Anneli Sammel.
Loomulikult on tähtis roll lapsevanematel ja kodul, kes kujundavad kasvava põlvkonna väärtushinnanguid ja seavad piire alaealiste alkoholi tarvitamisele. „Paljud teadusuuringud näitavad sedagi, et ka kõrge geneetilise riskiga inimeste vähiriski saab vähendada tervislike eluviiside järgimisega. Lisaks tervist toetavale eluviisile on oluline hoida oma tervisel silm peal, osaleda sõeluuringutel ning kahtluse korral pöörduda arsti poole,“ lisas ta.
Kuivõrd täiskasvanud inimese alkoholi tarvitamise üle teeb lõpliku otsuse alati iga inimene ise, on oluline hakata oma tarvitamist mõtestatult jälgima. „Tähtis on aru saada oma tarvitamise mustritest ja ajenditest: tihti on tarvitamine seotud lihtsalt harjumusega, mida on küllaltki lihtne muuta, kui see eesmärgiks võtta. Selleks võib kasutada ka toetavaid äppe või programme – näiteks programm „Selge“ on Eestile kohandatud tõenduspõhine kognitiiv-käitumusliku teraapia põhimõtteid kasutav programm alkoholitarvitamise vähendamiseks,“ tõi spetsialist välja.
Sekku olukordadesse, kus õnnetus hüüab tulles
Suvi on puhkuste ja vabaduse nautimise aeg ja paljude jaoks on ka alkoholi tarvitamine selle osa. Kindlasti tuleks seejuures läbi mõelda, mis aitaks ära hoida õnnetusjuhtumeid. „Alkohol ja veemõnude nautimine ei käi kokku, nagu ka alkohol ja auto või kergliikuri juhtimine. Hoidke oma sõpradel silm peal, tehke kokkuleppeid turvalisuse tagamiseks ning sekkuge olukordadesse, kus õnnetus hüüab tulles!“ sõnas Anneli Sammel lõpetuseks.
Artikkel ilmus geenius.ee veebilehel
