Välisministeerium andis täna valitsusele ülevaate Euroopa Liidu 2023. aasta kohtu- ja rikkumismenetlustest, kus osales Eesti Vabariik.
Eesti esitas Euroopa Liidu Kohtusse 2023. aastal 32 seisukohta ja läinud aasta lõpus oli Euroopa Liidu Kohtus Eesti osalusel pooleli 33 kohtuasja. Välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar rõhutas, et oluline ei ole menetlustes osalemise hulk, vaid see, et Eesti on esitanud Euroopa Liidu Kohtule oma seisukohad asjades, kus kohtu otsus võib kaasa tuua suure mõju või vajaduse muuta Eesti õigusakte.
Kodar sõnas, et olulisemad välisministeeriumi vastutusvaldkonnas olevad kohtuasjad puudutavad sanktsioone ja nende kehtima jäämist. „Meie soov on jätkata agressiooni hinna tõstmisega Venemaale ja agressiooniga seotud inimestele,“ sõnas Kodar.
Eesti osaleb kaheksas pooleliolevas kohtumenetluses, mis puudutavad Venemaale kehtestatud sanktsioone. Näiteks osaleb Eesti kohtumenetlustes, mis puudutavad keeldu edastada ja levitada Venemaa propagandat, osutada õigusabiteenuseid Venemaa valitsusele ja seal asutatud juriidilistele isikutele, EuroChem Groupi seotust Venemaa valitsust toetavate isikutega ning Venemaal tegutsevate juhtivate ettevõtjate pereliikmete piiravate meetmete nimekirja kandmise võimalust.
Uusi rikkumismenetlusi algatati 2023. aastal Eesti vastu 20. Kokku oli läinud aasta lõpuks pooleli 35 rikkumismenetlust, millest 15 on seotud direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmisega ning 25 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega.
Välisministeerium esindab Eestit Euroopa Liidu Kohtus ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes.
