Täna, 2. mail andis välisminister Margus Tsahkna valitsusele ülevaate 2023. aastal Eesti riigi suhtes tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustest.
Ülevaate kohaselt jõudis mullu EIK-ile lahendamiseks 103 Eesti vastu esindatud kaebust. EIK tegi Eesti vastu suunatud asjades kaheksa avalikku lahendit, rikkumine leiti neist neljas.
Ühes kohtuasjas oli kaebajat kriminaalmenetluse jooksul liialt pikalt vahi all peetud. Teises seisnes era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumine selles, et lapse bioloogilisel isal ei olnud võimalik osaleda menetluses, milles teine mees lapsendas tema lapse. Kolmandas oli isikut pikemat aega kinni peetud arestimajas, mille tingimused ei vastanud konventsiooni standarditele. Neljandas asjas kujutasid konventsiooni rikkumist kartserikaristuste järjestikused täitmisele pööramised, mille tulemusena viibisid kaebajad pikemat aega „üksikvangistuses“.
Kolm kaebust tunnistas EIK vastuvõetamatuks ning ühe kaebuse kustutas kohtuasjade nimistust, kuna Eesti võttis rikkumise omaks.
„Paistame Euroopa Inimõiguste Kohtus silma pigem heast küljest,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. „Seda nii kohtuasjade arvu kui ka otsuste täitmise poolest, samuti ei ole Eestil korduvaid süsteemseid probleeme inimõigustega.“
Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus Tim Kolk märkis, et valdavale osale kaebustest saavad Eesti inimesed vastuse umbes nelja kuuga. „See on väga hea tulemus, olgu otsus kaebaja jaoks positiivne või negatiivne,“ sõnas Kolk.
2024. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti kohta pooleli 33 avalduse menetlemine. Neist 17 on juba Eestile vastamiseks edastatud.
EIK jätkab Venemaa vastaste asjade menetlemist, kuigi Venemaa ise üheski menetluses pärast Euroopa Nõukogust väljaheitmist ei osale. Euroopa Nõukogust väljaheitmine ei vabasta Venemaad kohustusest teha koostööd inimõiguste konventsiooni organitega ega täita EIK-i otsuseid.
„Eesti jaoks on oluline, et Venemaa vastutaks rahvusvahelise õiguse ja sealhulgas ka inimõiguste konventsiooni rikkumiste eest,“ rõhutas välisminister Margus Tsahkna. Sel põhjusel osaleb Eesti ka Ukraina algatatud kohtuasjas, mis puudutab inimõiguste massilisi rikkumisi täiemahulise sõja käigus pärast 24. veebruarit 2022.
2023. aasta lõpu seisuga oli EIK-is pooleli 68 450 kaebuse arutamine. Tavapäraselt puudutab kolmveerand kohtuasjadest viit riiki, kelleks on Türgi, Venemaa, Ukraina, Rumeenia, Itaalia.
Põhjalikuma teabe kõikide 2023. aasta otsuste kohta, mis EIK on Eesti suhtes teinud, leiab valitsuse esindaja aastaülevaatest. Aastaülevaate lisas on kajastatud olulisemad EIK 2023. aastal teiste riikide suhtes tehtud otsused. Alates 2023. aastast avaldatakse Eesti kohta tehtud otsuste eestikeelsed tõlked ainult Riigi Teatajas ja EIK kohtulahendite andmebaasis Hudoc.
