Täna, 4. märtsil tutvustati välisministeeriumis Eestisse akrediteeritud Euroopa Nõukogu liikmesriikide suursaadikutele Euroopa Nõukogu peasekretäriks kandideerivat endist kultuuriministrit Indrek Saart.
Eesti valitsuse otsusega Euroopa Nõukogu peasekretäri kohale kandideeriv Indrek Saar ütles tänasel tutvustusüritusel, et on jäägitult veendunud Euroopa Nõukogu asendamatuses ja motiveeritud peasekretärina organisatsiooni senisest veelgi mõjukamaks muutma.
„Euroopa Nõukogu on Euroopa südametunnistus, mis on äsja tõestanud, et suudab ka kõige keerulisematel aegadel seista inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete eest,“ sõnas Saar. Ta lisas, et lähemas tulevikus on Euroopa Nõukogu olulisemad töösuunad seotud Ukrainaga. „Sõjakahjude register, kompensatsioonimehhanism, eritribunali loomine ja küüditatud laste tagasisaamine on Eesti jaoks olulised teemad ja Euroopa Nõukogul on nende edasiviimisel väga tähtis roll.“
Lisaks Ukrainale keskenduks Indrek Saar organisatsiooni mõjukuse suurendamisele, lähtudes Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioonist ja kohtuotsuste täitmisest. Euroopa Nõukogu tulevikuvaade hõlmab Indrek Saare käsitluses eelkõige kahte valdkonda: tehisintellekti ja keskkonda, mis mõlemad on kasvava tähtsusega – eriti arvestades noorte kaasamist. Samuti on üks kesksetest teemadest organisatsiooni arendamine.
Välisminister Margus Tsahkna tutvustas Indrek Saart kui pikaaegset usaldusväärset kolleegi, kellel on Euroopa Nõukogu peasekretäri ametikohale kandideerimisel Eesti valitsuse täielik toetus. „Indrek Saar on alati valmis parima tulemuse saavutamiseks leidma kompromisse,“ iseloomustas Tsahkna. „Olen veendunud, et ta suudab väga edukalt tegeleda organisatsiooni ees seisvate proovikividega ja edendada Euroopa Nõukogu tööd edasi viivaid väärtusi.“
Indrek Saar on olnud üle kümne aasta Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige. 2023. aastal nimetati Indrek Saar ENPA auliikmeks.
1949. aastal loodud ja praegu 46 riiki ühendav Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis. Euroopa Nõukogu egiidi all on vastu võetud enam kui 220 konventsiooni ja lepingut, kõige tuntum on Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
Peasekretär juhib Euroopa Nõukogu sekretariaati ja organisatsiooni eelarve koostamist ning vastutab organisatsiooni tööprogrammi elluviimise eest.
Peasekretäri valivad Euroopa Nõukogu juhtorganid: Ministrite Komitee ja Parlamentaarne Assamblee. Euroopa Nõukogu liikmesriigid hääletavad Ministrite Komitees peasekretäri kandidaatide üle 25. märtsil toimuval istungil. Hääletustulemuste põhjal esitatakse kandidaadid parlamentaarse assamblee juunikuisele istungjärgule lõplikuks valikuks. Euroopa Nõukogu uue peasekretäri mandaat algab 18. septembril 2024. Peasekretäri ametiaeg on 5 aastat.
