Eesti julgeoleku ja kriisikindluse tagamiseks eraldab valitsus investeeringute kava raames järgnevaks neljaks aastaks 80 miljonit eurot. Lisarahastuse saavad sisejulgeolek ja -turvalisus, elanikkonnakaitse ning küberturvalisus.
Nelja-aastase püsirahastuse eesmärk on hoida asutuste kõrget valmisolekut ja võimekust edukalt kriise lahendada ja neiks paremini valmistuda. Rahastus on mõeldud nii personalikuludeks kui ka tehnika ja muude seadmete soetamiseks.
Lisarahastus hõlmab seitsme ministeeriumi ja selle haldusala ning riigikantselei kõige olulisemaid vajadusi. Riigieelarve strateegiat koostades leppis valitsus kokku püsirahastuse eraldamises kolmele valdkonnale, milleks on elanikkonnakaitse, sisejulgeolek ja avalik kord ning küberturvalisus.
„Märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnas tuleb rohkem investeerida Eesti julgeolekusse – nii sõjalisse kui ka mittesõjalisse, inimeste kaitsesse ning teadlikkuse tõstmisse laiemalt,“ ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori.
„Siseturvalisus, elanikkonnakaitse ja küberuturvalisus on viimaste aastate kriiside ajal saanud ühekordseid rahasüste. Valitsus otsustas nüüd eraldada püsirahastuse kogu riigieelarve strateegia ulatuses, et kriise lahendavate asutuste kompetents säiliks ka kriisivälisel ajal ning et oldaks järgmiseks kriisiks paremini valmis,“ märkis Tori.
Elanikkonnakaitse arendamisele eraldab valitsus 30 miljonit eurot selleks, et suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut kriisi ajal end ise kaitsta. Samuti selleks, et hoida ja suurendada tervishoiu ning sotsiaalkaitse valmisolekut inimeste abistamiseks kriisis.
