Valitsuse kriisikomisjon arutas elanikkonnakaitse tegevusplaani ja suurõppuse Crevex tulemusi

Elanikkonnakaitse raampaber annab ülevaate elanikkonnakaitse meetmete sisust ja hetkeolukorrast ning pakub välja soovitused, milliste sihtideni peaks riik järgmise kümne aasta jooksul jõudma selleks, et tagada kriisi- ja hädaolukorras inimeste turvalisus ja riigi toimimine. Sellega tekib valitsusel ametkondlikult kokku lepitud pikk vaade, millises suunas elanikkonnakaitset arendada.

„Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna valmisolekut mistahes kriisidega toimetulekuks ja taastumiseks viisil, et igaühe elu ning tervis oleks kaitstud. Kriisidega toimetulekuks ja nende seljatamiseks on väga oluline rolliselgus ja asutuste omavaheline koostöö. Kuid sama oluline on ka iga inimese enda teadlikkus ja tegutsemine ning valmidus riigiga koostööd teha,“ ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori.

Tegevuskavas on ära kirjeldatud kümme erinevat sihti, mis aitavad tagada parema kriisivalmiduse. Kava koostamisel on arvestatud olemasoleva eelarvega ning sellest lähtudes on kokku lepitud esmajärjekorras arendatavad prioriteetsed valdkonnad järgmise nelja aasta jooksul. Nende määramisel on muu hulgas arvestatud reaalsete ohustsenaariumite ja olemasolevate eelarveliste vahendite mahuga, pidades silmas julgeoleku olukorda laiemalt, sh Venemaa alustatud sõjategevust Ukrainas.

Valdkonnad, mille arendamist peetakse järgneva nelja aasta jooksul elanikkonnakaitse vaates kõige prioriteetsemateks on: elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine; kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamine; elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse lahenduse väljaarendamine ning elanikkonnakaitse ülesandeid täitvate asutuste toimepidevuse suurendamine.

„Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste kriisivalmidus, kuid on asju, mida inimesed ise teha ei saa. Seepärast on meie prioriteediks lisaks elanike koolitamisele kohalike omavalitsuste võimestamine ning inimesi kriisis abistavate asutuste nagu Päästeamet, Häirekeskus, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet valmisolek ja võimekus täita oma ülesandeid ka kõige hullemate kriiside korral. Just seepärast vajame abijõudu reservina ja need saavad olla inimesed, kes tulevad ise kriisis toime ja on valmis oma kogukonnas ka teisi aitama,“ rõhutas Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.

Elanikkonnakaitse poliitika lähtekohad sõnastati esmakordselt 2018. aasta kontseptsioonis ning selle koostamise raames töötati välja erinevate asutuste elanikkonnakaitsealaste ülesannete jaotus ning seoti need konkreetsete tegevustega. Kokku sisaldas tegevuskava 40 tegevust ja 35 soovitust. Tegevuskavaga edasiliikumiseks sätestati tänavu veebruaris Riigikogus heakskiidu saanud Eesti julgeolekupoliitika alustesse põhimõte, et elanikkonnakaitse kui valdkond peab saama püsirahastuse.

Vabariigi Valitsus on eraldanud järgmiseks neljaks aastaks laiapinde riigikaitse investeeringututeks kokku ca 80 miljonit eurot, millest 31 miljonit on mõeldud elanikkonnakaitse arendustegevusteks.

Elanikkonnakaitse raampaberi ja tegevuskava kinnitab Vabariigi Valitsus.

Esmaspäeval kogunenud kriisikomisjon sai ülevaate suurõppuse Crevex23 järeldustest, Läänemere veealuse taristu hetkeseisust ning olukorrast piiril.

Oktoobris kulmineerunud, 36 osaõppusest koosnenud kriisiõppus Crevex23 järeldustele tuginedes tuleb kõigil hädaolukorra lahendamise eest vastutavatel asutustel vaadata üle ja uuendada oma asutuste töökorrad ja hädaolukorra lahendamise plaanid. Seotud asutustel tuleks järgmise aasta jooksul viia läbi kordusõppused õppusel tuvastatud kitsaskohtade lahendamise kontrollimiseks ning vähemalt kord aastas harjutada kriisikommunikatsiooni planeerimist ja koordinatsiooni.

Õppuse järeldused ja ettepanekud vaatab üle ja kinnitab Vabariigi Valitsus. 

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koguneb vähemalt neljal korral aastas. Komisjoni tööd juhib riigisekretär ning koosseisu kuuluvad teiste hulgas ministeeriumide kantslerid ning kriisijuhtimise olulisemate asutuste juhid.