Eestis elavate muust rahvusest, peamiselt venekeelsetest elanikest, hinnangud Venemaa sõjategevusele Ukrainas on selgelt negatiivsed: 60% neist mõistab selle hukka, 11% toetab seda ja 29% ei soovinud või ei osanud oma seisukohta avaldada.
Eestlaste hulgas on Venemaa sõjategevuse hukka mõistvate inimeste osakaal muljetavaldav – 95%. Venemaa sõjategevust Ukrainas toetas 2% eestlastest vastajatest ja 3% ei osanud oma seisukohta selles küsimuses väljendada. Need tulemused pärinevad Turu-uuringute AS-i detsembrikuus läbiviidud küsitlusest, mille tellis riigikantselei.
Kogu elanikkonna arvestuses on Venemaa sõjategevuse hukka mõistvate inimeste osakaal 84%, samas kui toetajaid on 5%. Need numbrid pole viimase aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, sealhulgas ka eestlaste ja muust rahvusest vastajate seas.
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise toetus on üldiselt 63% kõigi vastajate seas, samas kui vastuolijaid on 30% ja 7% ei osanud seisukohta võtta. Võrreldes eelneva aastaga on sõjapõgenike vastuvõtmise pooldajate arv langenud. Detsembris 2022 oli 73% Eesti elanikest sõjapõgenike vastuvõtmise poolt ja vastuolijaid oli 21%.
Eestlastest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 72% ja on selle vastu 24%, samas kui muust rahvusest vastajate seas on vastavalt toetajate ja vastuolijate osakaalud 46% ja 42%.
60% kõigist vastajatest leiab, et Ukrainat tuleb jätkuvalt sõjaliselt toetada, samas kui vastu on 18%, neutraalseks jääb 15% ja 6% ei oska oma arvamust avaldada.
74% toetab Ukrainale humanitaarabi pakkumist, vastu on 22%. Eestlastest on 83% humanitaarabi pakkumise poolt ja muust rahvusest vastajate seas on vastavalt 56%.
Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse pärast sõda peab õigeks 60% vastajatest, samas kui 33% on selle vastu.
Küsitluses uuriti ka kuuluvustunnet Eesti ühiskonda. Kogu elanikkonnast 85% tunneb, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda, eestlaste hulgas on see näitaja 92% ja muust rahvusest vastajate seas 73%.
Eesti kuulumist NATO-sse toetab 77% vastajatest, sealhulgas 92% eestlastest ja 48% muust rahvusest vastajatest.
Euroopa Liitu kuulumist toetab samuti 77% vastajatest, eestlaste seas on toetajaid 82% ja muust rahvusest vastajate seas 68%.
Info hankimise peamisteks allikateks peetakse uudisteportaale, mida nimetas oluliseks 58% vastajatest, järgnevad eestikeelsed telekanalid 48% ja sotsiaalmeedia 36%. Raadiot peetakse info hankimisel oluliseks 31%, suhtlust sõprade ja sugulastega 23%, välismaiseid meediakanaleid 18% ning üleriigilisi päeva- ja nädalalehti 13%.
Sotsiaalmeedia platvormidest on kõige olulisemaks infoallikaks Facebook 67% vastajate seas, järgnevad Youtube 52%, Instagram 30%, Telegram 27%, Tiktok 17% ja Twitter/X 10%.
Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute AS-i poolt riigikantselei tellimusel 6. – 12. detsembril ning sellele vastas 1252 inimest vanuses 15+.
