12. detsembril võttis Viimsi vallavolikogu vastu otsuse Kelvingi ja Viimsi keskosa maastikukaitseala moodustamiseks. Uute kaitsealade lisandumisel on Viimsi kaitsealade osakaalult kogu pindalast kolmandal kohal Eestis. Lisaks sellele on vald kehtestanud kuni uue üldplaneeringu valmimiseni ajutise ehitus- ja planeerimiskeelu.
2022. aasta oktoobris algatas Viimsi vallavolikogu kahe looduskaitseala loomise. Aasta jooksul on tehtud tööd maastikukaitsealade moodustamiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisega ja kaitsealade loomises kaasa rääkida ka Viimsi kogukond. 12. detsembri 2023 istungil kinnitas Viimsi vallavolikogu maastikukaitsealade moodustamise ja kehtestas nende kaitse-eeskirjad.
Üks kaitstav ala asub Lubja külas Krillimäe maastikukaitseala ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala vahelisel alal (Viimsi keskosa maastikukaitseala) ning teine Kelvingi ja Leppneeme küla vahelisel alal (Kelvingi maastikukaitseala).
Kelvingi maastikukaitseala suuruseks on 22,48 hektarit ja Viimsi keskosa maastikukaitseala suuruseks 224,2 hektarit. Mõlemad alad on metsamaad, mille vanus kohati on kuni 200 aastat. Need alad on koduks mitmekesisele elustikule ja seal on aja jooksul kujunenud mitmed erinevad kasvukohatüübid. Kaitsealadel võib kohata nii kaitsealuseid kahepaikseid kui nahkhiiri, aga ka palju erinevaid liike, mis pole kaitse all, kuid pakuvad meile kohtumisel ikka rõõmu, näiteks halljänes. Mõlemad piirkonnad on kohalike seas kõrgelt hinnatud rekreatsioonialadena ja metsasaaduste korjamise kohtadena.
„Kahe uue maastikukaitseala loomisega on enamik Viimsi valla territooriumist kaitse alla võetud. Viimsi valla territooriumil on nüüd kaheksa kohaliku tasandi maastikukaitseala ja kaks riiklikku kaitseala. See tagab, et Viimsi on jätkuvalt hea ja loodusega kooskõlas elukoht kõigile siinsetele elanikele. Nende maastikukaitsealade loomise eesmärk on säilitada Viimsi looduslikku mitmekesisust ja kaitsta juba olemasolevat elurikkust,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
