I Peatükk: Pöördumatu Kaotus
23-aastane Sandra oli alati oma perega lähedane olnud. Nende väike, kokkuhoidev perekond oli tema turvapaik ja rõõmu allikas. Kuid ühel saatuslikul päeval muutus kõik. Sandra pere sattus traagilisse õnnetusse. Sellest päevast alates hakkas Sandra maailm murenema. Tema kodu, mis oli kunagi olnud täis naeru ja armastust, tundus nüüd kõle ja tühi.
II Peatükk: Võitlus Valuga
Sandra üritas oma eluga edasi minna, kuid lein oli ülekaalukas. Iga päev tundus kui võitlus – hommikul ärgates, tööl olles, õhtul magama minnes. Sandra tundis end pidevalt masendununa ja üksildasena. Tema sõbrad ja kolleegid püüdsid teda toetada, kuid Sandra ei suutnud leida lohutust. Tema mõtted keerlesid pidevalt selle ümber, mis oli olnud ja mida ei saanud enam tagasi tuua.
III Peatükk: Valguse Otsingul
Sandra teadis, et ei saa igavesti leinas elada. Sisimas mõistis ta, et peab leidma viisi, kuidas oma valu ja depressiooniga toime tulla. Kuid hoolimata sellest teadmisest, tundus iga samm edasi liiga raske. Ta oli justkui tunnelis, kus ei paistnud valgust.
IV Peatükk: Esimene Samm
Päevad ja nädalad möödusid, kuid Sandra ei leidnud endas jõudu astuda esimest sammu oma leinast välja. Ta mõistis, et peab oma tervenemise nimel midagi ette võtma, kuid ei suutnud leida motivatsiooni ega tahtejõudu. Ta tundis end justkui oleks lõksus omaenda meeleheite ja kurbuse vanglas.
V Peatükk: Lootuse Kübe
Kuigi Sandra jaoks tundus, et ei ole tunneli lõpus valgust, hakkas ta aegamisi märkama väikeseid hetki, mis tõid talle natuke lohutust. Olgu see siis vana fotoalbumi lehitsemine või vanaema poolt jäetud kiri, need hetked andsid talle jõudu. Sandra hakkas mõistma, et kuigi ta ei suuda oma perekonda tagasi tuua, võib ta hoida nende mälestusi elus.
